Söön iga 2-3 tunni tagant ning paar päeva pärast võistlusi hakkas ka trenni poole kiskuma – liigutamine on mul veres. Eile trennis tundsin, et olen nagu narkomaan – ei suuda üle paari päeva eemal olla ning kui satun jõusaali, siis ei saa sealt kuidagi tulema.

Mis edasi?

Võistlemine on minu jaoks boonus. Ma ei treeni selleks, et võistelda, vaid selle pärast, et mulle meeldib fit-kehavorm, mulle meeldivad naiselikud kumerused. Võistlus on ainult üks pisike osa sellest protsessist. Meelelahutus, väljund. Kas plaanin kevadel lavale astuda? Jään vastuse võlgu. Trenni teen nagunii. Hetkel mul puudub ambitsioon oma töötunde täita treeneriametiga, kuigi soovijaid minuga koostööd teha jagub. Ma ei võistle selleks, et endale klientuuri tekitada, pigem enda jaoks. Vaatan, mis elu toob.

Saatusel on vahest meiega ettearvamatud plaanid, olen avatud kõigele uuele, mis elu pakub.

-Jaanika


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Parim valik – Col Du Marine merekollageen

Rahva vaieldamatu lemmik Col Du Marine hüdrolüüsitud merekollageen on Eestis üks soodsamaid ning kvaliteetsemaid kollageene. Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.…

Kõik metsa kümblema!

Shinrin-Yoku, mis on tõlgituna kui "metsa suplemine", tähendab rahuliku jalutuskäigu ajal metsa atmosfääri tunnetamist. See on teraapia, mis töötati välja…