Foto: Fausto García-Menéndez / Unsplash
D-vitamiini toodab nahk UVB-kiirguse mõjul. Nahas tekkinud vitamiin D muudetakse kehas aktiivseks hormooniks, mis reguleerib kaltsiumitaset, et hoida luud ja hambad tugevana. D-vitamiini vajab ka verehüübimine, südamelihase töö, närvikoe funktsioneerimine ja immuunfunktsioon.

 

D-vitamiini puudus suurendab vastuvõtlikkust viirushaigustele ja seega mõõdukas tarbimine võib olla üks viis ülemiste hingamisteede haigestumiste vähendamiseks.
Inimesed, kellel on traditsiooniliselt D-vitamiini puudus või vähesus (eakad, hooldekodu elanikud, rasvunud, tumedama nahavärviga inimesed) on samad, keda on Covid-19 rohkem tabanud. See kattuvus on viinud mõned teadlased hüpoteesini, et D-vitamiini lisamist toidusedelisse võib kasutada koroonat ennetava meetmena.  
medRxiv*is avaldatud uurimustöö tõstab esile piisava D vitamiini tähtsust kehas, et võidela koroonaviiruse pandeemiaga. 2774 teadustöö metaanalüüsis leiti, et inimestel, kellel oli vitamiin D puudulikkus, oli 5.84 korda suurem tõenäosus surra COVID-19’nesse võrreldes inimestega, kelle organisimis  oli piisavalt D-vitamiini. Leiti ka seoseid nakkumise ja infektsiooni ägeduse vahel.

Kuigi uurimutulemused on veel esialgsed ja teema vajab kindlasti edasisi uuringid, soovitavad teadlased süüa D-vitamiini rikkaid roogi nagu punane kala ja munakollased. Ning suvel nautida mõõdukalt päikest. Samas liiga palju ühte asja pole alati hea – D-vitamiini lisandite liigtarbimisel on omad ohud,  D-vitamiini toksilisuse varajased sümptomid on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, suured uriinikogused.

Foto: Fausto García-Menéndez / Unsplash

 


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised

Kõik metsa kümblema!

Shinrin-Yoku, mis on tõlgituna kui "metsa suplemine", tähendab rahuliku jalutuskäigu ajal metsa atmosfääri tunnetamist. See on teraapia, mis töötati välja…