Veini joomine on tegelikult aju treening
Allikas: Cosmopolitan
Foto: Shutterstock
Neuroteadlane doktor Gordon Shepherd Yale’i meditsiinikoolist tõi välja, et veini joomine treenib rohkem erinevaid ajuosasid kui ükski teine tegevus.
Ja ei, see ei ole seotud sinu mõtete ja tegevusega, mida pärast klaasikest (või mitut) mõtlema/tegema hakkad. Asi on palju lihtsam – see on seotud erinevate maitsenaudingutega, mida vein pakub.
Oma selleteemalises raamatus räägib doktor, kuidas veini suus loksutamine paneb tööle keele lihased ja erinevad maitseretseptorid. See kaasab endaga rohkem ajutegevust kui muusika kuulamine või matemaatikaülesannete lahendamine.
Ta lisab: “Veini maitse ei tulene mitte veinist endast, vaid selle loob veini maitseja aju.” Veini molekulidel ei ole lõhna ega maitset, kuid kui need stimuleerivad meie aju, siis loob see ise maitsenaudingu, täpselt sama moodi nagu on ka värvidega.
Seega järgmine kord, kui sa veini jood, siis võta aega ja loksuta veini veidi suus, nii viid sa põhimõtteliselt oma aju jõusaali.
Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas
Iluguru
06. aprill 2017
Teised uudised
HIFU lifting – endiselt nr 1 protseduur naha noorendamiseks
Tänavu on tänu Covidi-piirangute kaotamisele lõpuks taas uksed avanud ilunäitused ja kongressid. Osalesin aprillis esteetilise meditsiini tööstuse ühel märgilisemal kongressil…
Parim valik – Col Du Marine merekollageen
Rahva vaieldamatu lemmik Col Du Marine hüdrolüüsitud merekollageen on Eestis üks soodsamaid ning kvaliteetsemaid kollageene. Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.…
Kõik metsa kümblema!
Shinrin-Yoku, mis on tõlgituna kui "metsa suplemine", tähendab rahuliku jalutuskäigu ajal metsa atmosfääri tunnetamist. See on teraapia, mis töötati välja…
Termaalvesi – võluvravim või mitte?
Uskuge või mitte, kuid termiline vesi iseenesest sisaldab mõningaid nahka toitvaid omadusi, kuigi see ei pruugi olla võluravim nagu mõnikord…
D vitamiini puudus võib suurendada COVID-19 ohte
D-vitamiini toodab nahk UVB-kiirguse mõjul. Nahas tekkinud vitamiin D muudetakse kehas aktiivseks hormooniks, mis reguleerib kaltsiumitaset, et hoida luud ja…
ERM kogub lugusid kehast ning kehatajust kultuuris
Eesti Rahva Muuseum ootab kirjalikke kaastöid, fotosid ja esemeid teemal „Keha ja kultuur“, mis oleks aluseks nii selle teemavaldkonna teaduslikuks…
