Ohutu päevitamine

„Kõige olulisem reegel on, et mida heledam nahk, seda tundlikum ja vastuvõtlikum on see UV-kiirgusele, aga seda teame me juba ilmselt kõik. Kõige mõistlikum päikesevõtmine on võimalikult vähe aega korraga, nii et ei teki punetust, ning vältima peaks kõige aktiivsema UVA-kiirgusega aega – ehk siis keskpäevast päikest,” toob Gaidi välja oluliseimad reeglid.

Tihti aga juhtub, et kipume neid reegleid eirama ning tulemuseks on ära põlenud nahk. Ehk siis on tekkinud punetus ja valu, veel hullem villid. See tähendab, et nahk on saanud kahjustada ning olemas ka reaalne nahavähi oht.

Kosmeetik Gaidi paneb päevitamisega liialdajatele südamele: „Peab meeles pidama, et päikese käes lamaja saab neli korda suurema doosi UV-kiirgust kui seisja ehk siis ohutum on päikese käes jalutada, mängida erinevaid sportmänge, liikuda, aga ikkagi alati jälgida, et mitte liiga pikalt! Äärmiselt ohtlik on puhkusereisi ajal levinud tava – hommikust õhtuni rannas päikese käes lebada, sest kiiresti on vaja pruuniks saada.”

Päikesepõletuse leevendamiseks soovitab kosmeetik: „Esmaabiks sobib suurepäraselt naturaalne aaloegeel. Kindlasti ei sobi aga suure rasvasisaldusega kreemid, mis ei lase nahal maha jahtuda, nagu pantenool, vaseliin, õlid, ka mitte hapukoor, ehkki vanasti seda laialdaselt kasutati. Võimaluse korral võiks pöörduda apteeki ja küsida spetsiaalset toodet päikesepõletuse puhuks, mis võiks sisaldada nahka taastavaid toimeained ja oleks ka antiseptiline, et vältida haavade põletikulisi protsesse.” Gaidi jagab meiega ka head nippi, kuidas rannas olles teada saada, kas nahk juba põlenud on: „Hea nipp on vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide – siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis on muutunud roosakaks ning siis on aeg varju minna!”