Allikas: Terviseleht

Foto: Freedigitalphotos

Kuid kaugeltki kõik neist, kes teavad selle rasvhappe tähtsust, ei saa toidust piisavalt omega-3 ning ei võta seda ka toidulisandina juurde. Enamasti on see tingitud teadmatusest, kui palju seda omega-3 ikkagi vaja on. Näiteks puudutab omega-3 puudus (aga ka raua, tsingi ja vitamiin B-12 puudus) sageli taimetoitlasi, kes keelduvad söömast igasugust liha ja loomseid produkte üldse. Taimetoitlastel leitakse sageli kõrgenenud homotsüsteiini taset ning madalat nn hea kolesterooli taset, mis pole teadaolevalt südame-veresoonkonna tervisele hea. Ka omega-3 puudus suurenendab trombide moodustumise ja veresoonte jäikuse ohtu. Need omakorda põhjustavad aga südameinfarkti ja aju insulti.

Et omega-3 organismis ikka jätkuks, on teda vaja suhteliselt palju. “Enam-vähem” ajab asja ära rasvase ning omega-3 rikka kala söömine kaks korda nädalas. Kuid meie tänapäeva toit on rikas teise omega-rasvhappe poolest – omega-6 on toidus tihtilugu liiga palju. See on rasvhape, mis on samuti organismile teatud koguses vajalik, aga soodustab põletikunähte. Seega on tähtis nende kahe rasvhappe omavaheline, õigel tasemel olev tasakaal.