Toimetas: Keit Laisaar
Foto: Shutterstock

Mõtle tagasi oma eelmisele nädalale. Kindlasti kogesid mitut tugevat emotsiooni – oli hetki, kui oleksid tahtnud täiest kõrist karjuda, lakkamatult nutta, üksi diivanil kerra tõmmata, kellelegi oma arvamuse näkku karjuda või raputada töö juures olevat maiustuste automaati senikaua, kuni mõni Snickersi või Bounty batoonike lõpuks välja kukub. Me kulutame palju aega ja energiat negatiivsetele tunnetele. Vihkame, kardame, põgeneme raskuste eest. Kas meie elus on tõepoolest liialt palju stressi?

Paratamatult on stress üks osa elust. Mitmed uuringud näitavad, et liigne muretsemine on seotud emotsionaalsete ja füüsiliste probleemidega alustades lühiajalistest hädadest (peavalu, väsimus, magamatus, lihaspinge, seksiisu kadumine) kuni tõsiste haigusteni välja (südamehaigused, depressioon). Ilmselt nende seoste pärast ongi tekkinud arvamus, et stress on kahtlemata negatiivne ja seda peab igal juhul vältima. Õnneks hakkab selline mõtteviis vaikselt muutuma ning üha enam eksperte tunnistab, et stress võib olla ka hea asi, mida saab enda kasuks tööle panna ja millest võib võitjana välja tulla.

Tegelikult on võimalik väga lihtsate mõttemallide muutmisega pöörata stress võimsaks vahendiks, mis aitab eesmärke saavutada, suunab fookuse õigesse kohta ning muudab su tunduvalt produktiivsemaks, lisaks elavdab sotsiaalset läbikäimist. Kui aju tunnetab stressi, hakkab see tootma oksütotsiini ehk õnnehormooni, mis paneb sind otsima lähedust ja emotsionaalset tuge.

Kokkuvõttes tähendab eelkirjeldatu, et asjad, mida arvasid, et sa kunagi ei saavuta – olgu need seotud töö, trenni, suhte, finantsseisu või lihtsalt väikese hobiprojektiga – võivad teoks saada just sellel hullumeelselt pingelisel ajal. Vaatame üheskoos üle, kuidas püstitatud eesmärke täita siis, kui sind kimbutab suukuivus, kui käed kipuvad reetlikult higistama ning kui peas tiirleb vaid üks mõte: „Appi, nüüd on küll lõpp käes!”.

#1 Ütle see välja!

Esimese sammuna tuleks oma stress identifitseerida. See tundub elementaarne, kuid tegelikult on stress emotsioon, millele meeldib end varjata viha, murelikkuse, ärrituse, hirmu, kurbuse ja kahtluste taha. Kui sellised tunded esile kerkivad, tasub üks samm tagasi astuda ja endalt küsida: „Mida ma tegelikult tunnen?”.

#2 Leia põhjus!

Pärast seda, kui oled endale stressi teadvustanud, saad tuvastada, kas tegu on tervisega seotud või hoopis lühiajalise ja mittekuhugi viiva stressiga. Hea stress on see, mis ühtib sinu väärtuste ja ambitsioonidega. See tähendab, et oled stressis selle pärast, mis sulle korda läheb.

Halb stress on seotud rohkem kohustuste ja ootustega või su enda loodud võrdlustega. Sa tunned selle ära, kui kasutad probleemide kirjutamiseks selliseid sõnu nagu „ma peaksin”, „ma pean”, „olen kohustatud”. Kuid hea, ärevust tekitav stress annab sulle energiat, et edasi liikuda, ning seda iseloomustab sõnapaar „ma tahan”.

#3 Võta üks probleem korraga!

Mõlema stressi puhul tuleks kogunenud probleeme lahendada ükshaaval, kuid üldjuhul kaldume toimima just vastupidi. Laseme tänasel peavalul eilse ja ka homse murega ühineda ning kujunenud murepuntras jääb üle vaid tõdeda, et kõik on rikutud. Igaveseks.

Siin kehtib aga 90/10 reegel. See tähendab, et vaid 10 protsenti sellest, mida praegu tunned, on seotud reaalse probleemiga ja 90 protsenti minevikuprobleemidega. Näiteks üks läbikukkunud kohting tuletab meelde kunagisi valusaid lahkuminekuid ning tõstab esile negatiivse mõtte, et sa ei leia endale kunagi tõelist armastust. Sellisel juhul tuleks eneselt küsida, miks see sind tegelikult häirib. Üldjuhul on nii, et kui oled seda endalt 4–5 korda küsinud, jõuad probleemi tuumani ja saad teada, miks praegune olukord sulle nõnda palju stressi tekitab. Sellega oledki juba mure leevendamisele sammukese lähemal.

#4 Sorteeri välja tõelised faktid!

Nüüd tuleb omavahel lahku lüüa reaalsus ja mõtted. Sa ei tea kindlalt, kas sind lastakse ühe vea pärast töölt lahti – sa lihtsalt arvad ja tunned seda. Seepärast peabki eristama enda loodud kujutlus faktidest, sest see tekitab lisastressi. Üldjuhul ei ole asjad üldse nii halvad, nagu need sinu mõtteis tunduvad. Kui vabaned enda peas loodud probleemidest, oled suurema tõenäosusega valmis lahendama ka tõelisi töö ja eraeluga seotud muresid.