Tekst: Aleksander Laane
Foto: freedigitalphotos
Artikkel on ilmunud ajalehes “Terviseleht”

Paraku on nii, et mainitud ülikooli vastavaid uurimustulemusi leida pole õnnestunud – küll on aga sama ülikool tõepoolest katsetamas kookosõli mõju Parkinsoni tõve puhul. Selle katse tulemused selguvat aga alles aasta lõpuks ning vara on veel midagi arvata.

Nii või teisiti tuli infootsingutes välja palju huvitavat, mis kookosõliga katsetamise kasuks räägib. Hüdrogeenimata kookosõlis sisalduvast nö keskmise pikkusega rasvamolekulist saab organismis ketokeha. See olevatki aine, mis Alzheimeri tõbe põdejate hääbuva mälu taastab. Võrgus levinud kirjelduste kohaselt on katsetatud kogusega, mis on umbes supilusikas päevas ehk siis 30-40 g õli. Mõju ei pidavat olema küll pikaajaline, kuid siiski silmnähtav. Kui õli  andmine-võtmine katki jätta, siis langeb patsient kiiresti tagasi endisesse olekusse.  Arvata on, et kahju kookosõli tarvitamine küll ei tee, seepärast võib vähemalt katsetada. Kui Alzheimeri tõvele ei mõju, siis ei mõju, aga tervisele on ta kasuks ikkagi.

Alzheimeri üheks põhjuseks peetakse olukorda, kus ajurakkude energiatarve on rahuldamata – põhiline rakkude energiaallikas glükoos ei pääse mingil põhjusel raku sisse. Kuidagi suudab kookosõli ajurakkude energiatarvet paremini rahuldada. Varemalt on kirjeldatud, et kookoseõli suudab teist tüüpi diabeedi puhul insuliiniresistentsust vähendada ehk siis glükoosi omastamist parandada. On ka andmeid, et kookosõli (nagu paljud teised taimsed küllastumata rasvu sisaldavad õlid) vähendab põletikunäitajaid ning tugevdab sellisel viisil südame-veresoonkonda ning immuunsust. Lisaks pidavat keskmise pikkusega rasvmolekulid aitama teisi rasvu “põletada”, liikudes energiaallikana kergesti meie rakkude “jõujaamadesse” ehk mitokondritesse.