Tekst: Reio Vilipuu, Bauerfeindi ortoosi- ja tursekeskuse füsioterapeut, Eesti Lümfiteraapia Liidu juhatuse liige

 

Foto: Shutterstock

 

Toimetanud: Katrin Rasmann

Igapäevased tursed mõjutavad nii inimese füüsilist toimetulekut kui ka psühhosotsiaalset tervist, kuna võivad põhjustada tüsistusena valu, naha paksenemist ning kõvastumist, jäseme ümbermõõdu suurenemist ja jäseme liikumise vähenemist, liigeste probleeme, nahahaavandite teket, haavade aeglast paranemist ning roospõletikku jne. Ekstreemsematel juhtudel võib krooniline muutus viia töövõimetuseni. Selliseid patsiente olen ka ravinud.

Primaarse lümfödeemi põhjusena olevat lümfisüsteemi düsplaasiat seostatakse erinevate geneetiliste sündroomidega, mille esinemine Eestis on üliharv. Nende kindlakstegemisel on abiks kolm geneetilise mutatsiooni uuringut: FOXC2 (Lymphoedema-distichiasis syndrome), VEGFR-3 (Milroy tõbi) ja SOX18 (Hypotrichosis-lymphoedema-telangiectasia syndrome).

Sekundaarseteks põhjusteks võivad olla ka kroonilisest venoossest puudulikkusest või posttrombootilisest sündroomist tekkinud lümfisüsteemi ülekoormus.

Sagedamini esineb pigem sekundaarset lümfödeemi ja lümfostaasi. Sekundaarsete lümfostaasidega patsiendid on enamuses erineva vähi tõttu käsitletud inimesed, kellel operatsiooni ja/või kiiritusravi järgselt on tekkinud turse. Rinnavähi patsientide kompleksravi (operatsioon, kaenlaaluste lümfisõlmede eemaldamine, kiiritusravi) kõrvalnähuna esineb ravitud rinnapoolse käe lümfiturset erinevate uuringute alusel keskmiselt 30% juhtudest.

Rinnavähi ravi järgselt tekkida võiv turse on füüsiliselt raske ja häirib igapäevaelu ning sõrmede tursumisel on raskusi isegi kirjutamisega. Turse põhjustab õlaliigese probleeme, jäseme jäikust, käte tundetust ning psühholoogilisi probleeme.

Alajäsemete turset esineb günekoloogiliste kasvajate ravi järgselt kuni 49% juhtudest ja seda kas mõlemal jalal või vaid ühel. Alajäseme turse tekkimine on seotud kahjustuse paikmega ja sõltub haaratud organist, nt häbemevähi puhul kuni 47%, emakavähi ja emakakaela vähi puhul 18% juhtudest. Tavaliselt tekib alajäseme turse esimese 12 kuu jooksul ravi järgselt ning muutub krooniliseks, kuid üksikutel juhtudel võib tekkida ka 2-5 aasta jooksul peale edukat ravi.

Lümfiturse hindamine käib anamneesipõhiselt ning välistades erinevaid põhjuseid. Näiteks kui turse on ebasümmeetriline, peab põhjus olema lokaliseeritud ühe konkreetse piirkonna kahjustusega (äge süvaveeni tromboos, post-trombootiline sündroom, artriit, roospõletik, kasvaja vms). Sümmeetrilise turse põhjus on venoosne puudulikkus, neerupuudulikkus, maksa düsfunktsioon, hüpoproteineemia ehk valgupuudus (esineb nt näljutamisel), kilpnäärme alatalitlus, allergiad, insuldi järgne halvatus jne.

• ultraheli (UH) – kudede tihenemise ning fibroosi hindamiseks;

• doppler UH – välistamaks süvaveeni tromboosi ja hindamaks veenide patoloogiat;

• lümfisintigraafia – lümfisüsteemi puudulikkuse hindamiseks kui põhjused on ebaselged ning lipödeemi ja lümfödeemi eristamiseks;

• kaudne lümfograafia – kasutades vees lahustuvat kontrastainet, muudetakse läbipaistmatuks algavad lümfisooned ja perifeersed prekollektorid ning eristatakse lümfödeemi ja lipödeemi;

• KT / MRT – naha paksenemise ning kasvajate poolt tekitatud lümfivoolu takistuse leidmiseks vaagnas, kõhus, kaenla all või kubemes ja lipödeemi ning lümfödeemi eristamiseks;

• filariaasi antigeeni test – põletiku avastamiseks endeemia piirkonnas elavatel või seda külastanud inimestel. Wuchereria bancrofti, Brugia malayi ja Brugia timori (troopiliste niitusside) poolt põhjustatud lümfisoonte ummistuste järgi on endeemia piirkondadeks registreeritud 81 riiki, Eesti nende hulka ei kuulu.

Lümfiturse puhul vaadeldakse ja hinnatakse alati jäseme kuju, naha seisukorda, naha nihutatavust, arme, naha muutuseid, vedeliku nihutatavust ning mõõdetakse ümbermõõte iga 4cm järel Truncated-Cone meetodil turse mahu hindamiseks. Hinnatakse valu, psühhosotsiaalset seisundit ja kasutatakse üldist füsioterapeutilist hindamist. Testidena kasutatakse Stemmeri testi ja lohktesti.

Patsientide puhul on oluline varajaselt turse tekkimise faasis saada õigeaegselt adekvaatset kompleksset teraapiat (KFT): lümfimassaaz, sidumisravi ja õiged harjutused. Ka hiljem, kui on aastatega välja arenenud raskekujuline lümfostaas, saab jäsemete ümbermõõte vähendada õige väljaõppega spetsialisti poolt teostatud lümfiteraapiaga ning seisundi säilitamiseks peab jätkama vähevenivate meditsiiniliste kompressioontoodete kandmist igapäevaselt. Mitteveniv, jäik materjal koos lihastööga tagab suurema töösurve liikumisel ning parema lümfidrenaaži. Mida varem turse avastatakse, seda tõenäolisem on, et piisab õiges suuruses kompressioontoodetest. Uuringud näitavad ka, et vaid kompressioontoodete kandmise ja harjutustega on saavutatav turse vähenemine kuni 24% ning et harjutustel on ülioluline roll turse vähendamisel ja säilitamisel.

Kuigi kompressioonravi on inimeste hulgas ebapopulaarne, annab õige surveravi isegi kuni 80% kogu lümfiteraapia lõplikust tulemusest. Lümfimassaaži mõju üksi kestab keskeltläbi kuni 2-3 tundi ning sellega intensiivistatakse lümfisoonte tööd.