Foto: Shutterstock

Crossfit’i trenn on pärit USA-st, kus algselt kasutati seda sõjaväelaste ja politseinike üldfüüsilise vormi tõstmiseks. Trenni iseloomustab kõrge intensiivsus ning pidevalt muutuvad ja funktsionaalsed harjutused. Stacy (kes lahkelt naeratades palub enda puhul mitte rakendada uhkeid siniverelise maiguga tiitleid nagu härra James või mr Stacy James) selgitab, et põhimõtteliselt on trennis tegemist samade liigutustega, mida oma igapäevaelus teeme. „See trenn on segu erinevatest spordialadest nagu tõstmine, võimlemine, rammumeeste harjutused, intervalltreening jne,” toob ta välja. Crossfit’i trennis on pingutus viidud maksimumini, sest see toimub kiires tempos, minimaalse puhkepausi ja kõrge intensiivsusega.

Trenni tehakse väikestes gruppides või individuaalselt, mis tagab personaalsema lähenemise ja tänu sellele ka parimad tulemused. Ka vigastuste oht on väiksemates gruppides väiksem kui suurtes trennirühmades, kus treener kõiki jälgida ei jõua. Crossfit ei ole tavaline trenn, kus käiakse kõrvaklapid peas ja silmad maas ringi. Siin on kogukond ja trennisõpradele kaasa elamine väga olulisel kohal. „Crossfit’i võistlejad on nii konkurendid kui ka üksteise suurimad toetajad,” räägib Stacy õhinas ja jätkab: „Seda ilmestab hästi näiteks see, et võistluste lõpus lüüakse nukke kokku, motiveeritakse teineteist lõpuni pingutama ning juhendatakse, kui kellelgi midagi välja ei tule.”

Crossfit’i trennid on küll iga kord erinevad, kuid siiski on neil ka midagi ühist. Iga trenn algab soojendusest, millele järgnevad lihaseid arendavad harjutused maksimaalsete raskustega. Trenni teine pool on aga väga intensiivne, kus harjutusi tehakse aja peale, lühidalt on asja nimeks WOD (workout of the day). See loob võimaluse võistelda iseendaga ja iga kord oma tulemusi parandada. Kavades kasutatakse treeningvahenditena kange, sangpomme, võimlemisrõngaid, rehve, liivakotte, topispalle jne.