Esmaspäeval oli näo olukord veel enam-vähem. Teisipäevaks kattusid terve alumine huul ja lõug koleda koorikuga. Ütleme nii – väljanägemine ei olnud just kommertslik. Haiguslehte võtma ei hakanud ja trennis otsustasin ka edasi käia – käisin ja seletasin sadu kordi, et mis siis juhtus. Ja taas peab tõdema, mis fantastilised inimesed mu ümber on! Nii palju kõnesid arstidele ja muudelt spetsialistidele, nii palju nõuandeid! Taas olen liigutatud (mul on üldse kuidagi väga emotsioonid laes viimastel nädalatel). Isegi TV3-e (minu töökoht) maja turvanaine, kelle õde töötab kiirabis, tõi mulle silikoonplaastreid. Ja kohaliku Lasnamäe apteegi ostsin ka igasugu kreemidest tühjaks.

Reedeks olukord oli juba palju parem. Kolmapäevaks ehk mõned päevad enne lavale astumist nägi nägu juba päris kobe välja. Loodan siiralt, et kellelegi ei lähe kunagi seda infot vaja, aga soojalt soovitan pildil olevaid kreeme ja plaastreid. Katsetatud ja tõesti aitavad.

Hetkel oleme teel Poola poole. Laval olen pühapäeval. Eelmine aasta tulin 11-ndale kohale (minu kategoorias oli 39 naist), seega igati hea tulemus. Vaatame, mis võistlus toob. Ei hakka ennast ennustustega survestama, vaid naudin taas igat hetke laval. Hea tuju, bikiinid ja naeratus on igatahes võistlusvalmid. PS! Üritan ka Instagramis toimuvat võimalikult palju kajastada. Minu Instagrami kasutaja on jaanikaj.