Silmakirjalikkus pole rikkus, Tiiu
Ma nutsin eile, sest (lisaks sellele, et ma olen emotsionaalselt ebastabiilne inimene ehk lihtsalt öeldes naine) minu kui muusiku tööd kritiseeriti.
Nutsin senikaua, kuni käis peas klõps ja ma tõdesin, et hmm, olen ju minagi teiste kohta üsna sarnaselt negatiivsust loopinud. Kuulun ju minagi sinna imetajate alamliiki nimega homo sapiens ja tunnen ka vahel sisemist egoistlikku sundust teiste elu ja valikute üle kohut mõista. Mitte küll otse näkku ega kirja teel ega morses ega telegrammiga ega suitsusignaaliga. Eiei, ma olen selline tõbras, kes omaette oma peas sajatab sind. Kibestunud eit nagu ma olen.
Ühel hetkel jõudis mu teadvusesse arusaam, et damn, see asi on ju ringluses. What goes around comes back around ja muud taolised klišeefraasid.
Eesti sotsiaalne ruum (kaasaarvatud meedia) on õpetanud mind vinguma. Ja kui oled hangry (hungry + angry) siis hauka linnupetteks üks teine eestlane. Mida ütleb ampsu suurus ja stiil haukaja kohta? What Susie says of Sally says more of Susie than of Sally. Ja nii on.
Ja me oleme kõik nii Susie’d kui Sallyd. See, kas ja milline Susie me oleme, on meie enda valik. Ja muide, meie Sallyd elavad oma elu õndsas teadmatuses rahulikult edasi ja ei mõtlegi kordagi meie peale.