Eksperdid ja hinnangud
Kui teiste inimeste elude kritiseerimine oleks spordiala, siis mõnel inimesel oleks hunnikuga kuldmedaleid. Miks see nii on? Miks on nii, et need, kes ise ei tee, on kõige targemad? Nagu kirjanduskriitikud, kes pole ise mitte kunagi ühtegi raamatut kirjutanud, kuid teiste omasid on õigus kommenteerida. Või muusikakriitikud, kes pole ise kunagi ühtegi laulusõna kirjutanud või meloodiat loonud, kuid hindavad teise inimese higi ja vaeva, südamest tulevat loomingut kuradima 5 palli süsteemis?
Kati annab sulle 3 tärni 5-st. Sest Kati on ekspert. Ühe nn eksperdi subjektiivne hinnang, sõltuvalt tujust ja sellest, kas tal kõht tühi on või kas abikaasa eelmine õhtu kätte andis, mõjutab meie enesekindlust, minapilti, sisedialoogi.
Ja me kuulame Katit. Võtame hinge. Arvame, et nii ongi. Olengi ainult 3 tärni. Kati ju ütles. Ja Kati on nagu internet – kõik, mida ta ütleb, on sulatõsi.
See muusikakriitika analoogia läheb mulle kohe eriliselt korda, sest tegutsen ka ise sellel alal. Mulle meeldib räppmuusika. Minu jaoks on see poeesia. Võtan väga isiklikult seda, kui mulle öeldakse, et kuule tüdruk, räpp on ju meeste ala. Viitsid, ära tee. Sa niikuinii ei oska.
Tunnistan – tänu nendele Katidele olen nutnud, arvanud, et ma ei kõlba kassisaba alla ega peale ega üldse ei tohiks kassisabaga samas ruumis viibida, selle suunas hingata ega oma pilkugi ta poole heita.
Kui sa kommenteerid mu muusikat siis ma võtan seda 100% hinge ja 100% isiklikult. See on osa minust. Tead kui hirmus on lasta uut lugu välja või seista 5 või 5000 inimese ees laval? Kui palju energiat ja näitlemisoskust kulub, et sa arvaks, et ma olen enesekindel ja tugev inimene? Millist eneseületamist see nõuab. Sest sel hetkel oled sa justkui alasti klassi ees ja kõik võivad vabalt kommenteerida.