Gerli Padarist õhkab meelekindlust nagu inimesest, kes teab oma elu suunda, aga ka ohvreid, mida selle jaoks tuua tuleb.

Üks neist ohvritest on aeg. „Ma olen vaid kolm tundi maganud,” tunnistab Gerli (38), kes saabub pildistamisele malbelt naeratades, justkui vabandades. Öösel naasis tema ja Martin Parmase pere järjekordselt reisilt koos tantsuspordi imelapse, maailma absoluutsesse paremikku kuuluva tütre Amanda Rebecaga (13). Ent nüüd on Gerli stuudios ja särab, nagu oleks selline hullumeelne elustiil äraspidine energiaallikas. Ja palub veel vabandust, et me saaks pildistamisel asjad isegi kiiremini aetud, kui ta vaid oleks viitsinud veel varem (no nii kuuest) üles tõusta ja soengu ära teha.

Ega see nüüdki tegemata jää. Gerli teab tänu aastakümneid kestnud lavakarjäärile täpselt, mis talle sobib. Ka meie tõeliselt napi pildisessiooni ajal puistab ta nagu varrukast nippe, kuidas kiirest elust ja stressist hoolimata alati tipp-topp välja näha ja ennast hästi tunda.

Nii vähe ja palju kui saab

Kõik vajalik on tal endal alati kaasas. Tänagi on ta ilmunud kohale pisikese šiki metallkohvriga, mis sisaldab kõike hädatarvilikku alates juukselokitajatest kuni mobiiltelefoni laadijani. „Kui elada kohvrite otsas nagu meie, saad kiiresti aru, mis on möödapääsmatu ja mis mitte. Tegelikult on hädavajalikud vaid inimene, rahakott ja pass. Kõike muud annab asendada.”

Gerli meenutab, kuidas ta sai hiljuti ühele esinemisele sõites alles kohapeal teada, mis kell ta peaks lavale minema. Ehk siis kohe. Hotell aga teatas, et tema tuba on valmis alles kahe tunni pärast ja ühtegi teist ruumi ka anda pole. Mis siis ikka, Gerli võttis hõbedase kohvrikese näppu ja hakkas fuajee tualeti poole kõpsutama. Seda nähes tuli vastuvõtutegelastele uus elu sisse ja nad ikkagi leidsid ühe värskelt kraamitud ruumikese, kus heljus vänge puhastusvahendi aroom. Seal sai lauljatar rahulikult juukseid koolutada ja kleite sirguma panna. Kuidagi ikka saab – Gerli jaoks ole väljapääsmatuid olukordi!

Alati annab asju klapitada. Nii näiteks ei sõida Gerli pea kunagi pikemaid otsi autoga – bussis või rongis saab kas puhata või tööd teha. Nii tuli ta ka seekord Tallinna, sest pärast pildistamist ootab ees ettevalmistav proov plaadisalvestuseks ansambliga The Moon. Mis plaat see on? Eks seda sügise poole kuuleb, lubab asjaosaline kavala naeratusega, kahmab tee pealt sarvesaia sisse pressitud võileiva („Ma ei taha taas vastu ööd avastada, et ma pole mitte midagi söönud.”) ja sõidab õhtut veetma prooviruumi – enne kui ta vastu ööd koju Taaralinna naaseb.

Tantsule kutsutud

Päev hiljem on Tallinn vahetunud Tartu vastu ja Gerli on viimaks ometi saanud natukenegi magada – hoopis ajakirjanik saab nautida varahommikuse Tallinna-Tartu rongi võlusid. Esmalt viime kolmeaastase Camilla lasteaeda. Teel sinna oskab tarmukas piiga esitada mitu laulu, näidates, et emme ja vanema õe kombel on ka talle antud selge ja kõlav hääl. Pärast seda võtame istet ühes unises kohvikus.

On hommik ja hing ihkab midagi tervislikku. Puder sobib imehästi, välja arvatud mannapuder. Gerli ohkab ja ütleb, et peavalu toidu koha pealt valivate lastega on ka talle tuttav ning kahjuks on puder nende peres mitte just kõige populaarsem valik. Seda parem on sellega kohvikus maiustada – ühes võisilmaga. Ei mingit moosimist. Gerli teab liiga hästi, kui aldis ta magusale on ning kui vähe see talle kasu toob.

Viimased aastad on tõmmanud Gerli tantsumuusika maailma. Kes võinuks arvata, et osaledes tosin aastat tagasi menukas telesaates „Tantsud tähtedega”, sünnib sellest mitte ainult suur kirg, vaid ka perekond ning elustiil võistlustantsu näol. On ju tema elukaaslane Martin mitmekordne Eesti meister võistlustantsus, hinnatud tantsukohtunik ja Tallinna uue tantsuspordiklubi Golden Dance Club peatreener. Hetkel on pere tantsustaar Martini käe all treeniv Amanda, kes saavutas talvel maailma meistrivõistlustel omas vanuseklassis kuuenda koha ning hetkel nopib järjest võite maailmakarikaetappidelt.

Tänaseks on tantsumaailmas koha leidnud ka Gerli, keda kutsutakse järjest vingematele üritustele laulma. „Olen kaks aastat käinud tantsuvõistlustel laulmas. Tegemist on elava muusikaga võistlustantsu suur- või tiitlivõistlustel. Mulle nii hullult meeldib!”

Gerli sõnul lekkis üsna kiiresti välja, et andeka Amanda ema on tegelikult laulja. „Ja nii küsitigi, miks ma ei laula. Hakkasin sellega tegelema, kuigi alguses tundus väga vastutusrikas. Eksida ei tohi ning ühe õhtu jooksul tuleb tihtipeale esitada pea sada eri stiiliga laulu.”

Esialgu pidigi esimene etteaste jääma ühekordseks projektiks, kuid vastukaja oli nii soe, et nüüd on Gerli võistlustantsuringkonnas nõutud esineja. „Mulle on väga suur tunnustus, kui kohtunikud tunnistavad, et neil oli raske tantsupaare hinnata, nad oleks pigem tahtnud mind kuulata. Maailma tipp-paarid on mulle naljaga öelnud, et hakkavad tegema oma võistlusgraafikuid selle järgi, kus mina esinen. Need komplimendid on nii siirad. See kõik on nii tohutult kihvt.”

Emps, see koht päris nii ei kõla

Kuidas aga suhtub Amanda Gerli hääle järgi tantsimisesse? Gerli pahvatab naerma. „Ta vahel küll on öelnud, et emps, sa laulsid seal sambat, aga see meloodia tegelikult nii ei kõla. Mul on väga eripalgeline repertuaar Justin Bieberist jazzistandarditeni, kus on muudetud muusikapala tempot ja ülesehitust nii, et see sobiks vastava tantsustiiliga.”

Amanda on üsna iseteadlik noor preili. Gerli lausus, et kui tantsimine võttis tuurid üles, istusid nad perega maha ja arutasid asja läbi. Et sport ja reisimine on küll toredad, aga õppimine on ka oluline. Ning et selle viimase eest peab Amanda ka ise hea seisma. Gerlil ongi hea meel tõdeda, et vanem tütar on iseseisvunud ka selles valdkonnas. Kuigi reise on palju ja kooliaega napib, teab Miina Härma Gümnaasiumis käiv Amanda, et kool on tähtis. Õnneks on mõistvaid õpetajaid, kes toetavad Amanda maailmavallutusi.

Kas Gerli ja Martin ei pelga, et tantsimine võib Amandale liig olla? Väsitada liiast? „Aga kui see talle nii tohutult meeldib,” pärib Gerli vastu. „Ma olen mõtisklenud, et tegelikult võib-olla polegi Amandal neid tegevusi liiga palju. Ta teeb ühte asja, mitte ei tegele mitmega korraga. Tantsumaailm on teda palju arendanud ja iseseisvaks teinud.” Pole saladus, et ka Padar-Parmaste teine tütreke, Camilla teeb õe ja issi saatel tantsusamme järele.

Kuigi Gerli selja taga on edukas karjäär laulja ja näitlejana, tunneb ta, et tantsumaailm on talle hoopis uutmoodi tiivad kasvatanud. „Üks suuremaid õppetunde minu jaoks viimastel aastatel on olnud oskus lahti lasta absoluutse kontrolli vajadusest,” sõnab ta mõtlikult. „Nimetan seda nii, et lase inimestel end üllatada. Nendel võib ju ka olla häid mõtteid ja need võivad sinu omadest märksa paremad olla. See on tegelikult mõnus tunne.”

Liiga palju meigitud laps?

Veel üks viise, kuidas end loominguliselt väljendada, on olnud Amanda võistluskleitide disainimine. Nimelt on tema ekstravagantsed kleidid just Gerli välja mõeldud. Nad on muutunud selles nii osavaks, et teised tüdrukud võtavad Amanda kleitidelt šnitti. Mõni ütleks suisa, et varastavad ideid, ent Gerli nii karm pole. Mõtted ja ideed võivad ju õhus olla ja tema võtab järeletegemist komplimendina.

Isetegemise lust on Gerlil lapsest saati veres. Ta kohe peab saama midagi oma kätega teha. „Mul on meeletu vajadus midagi nikerdada,” naerab ta. „See on nii hea stressi maandav tegevus. Viimati ehitasin Camillale nukumööbli. Isegi pisikese vannitoa tegin koos miniatuursete plaatidega.”

Lisaks kleitidele oli pikka aega ka Amanda meik ja soeng Gerli vastutada. Ent enam mitte. Noor daam on muutunud nii teadlikuks, et tahaks pigem ema meikida ja mitte vastupidi. Oma meigi teebki Amanda enne võistlusplatsile minemist ise. Võistlusteks juuste sättimisel läheb aga siiski veel Gerli abi vaja, kuna tantsuspordis on soengule väga konkreetsed nõuded – ükski salguke ei tohi vales kohas lahti olla.

Nad mõlemad suhtuvad jumestusesse kirglikult ning jälgivad maailmas liikuvaid trende – nii neid, mis on tavainimestele, kui ka proffide nippe. Gerli silub näpuga muiates üle oma kulmujoone, mille joonistas Amanda. Pidada olema viimane mood.

Tantsumaailmas peab Amanda olema üsna täiskasvanuliku riietuse ja meigiga. „Alguses oli see üsna raske,” sõnab Gerli. „Kui Amanda oli veel päris pisike, nelja-viiene, vaatasin paraja ehmatusega vanemate võistlusklasside tantsijate välimust. Et kas nii hakkabki olema? Ent ajapikku mõistsin, et see on lihtsalt selline ala. Iluvõimlejad ja iluuisutajad kannavad veel varem täismeiki ning uhkeid litreid. Tantsus pole see sugugi kohe lubatud. Need tulevad tasapisi – teatud vanusest on lubatud konts, siis juba sädelevad kivid-litrid. Hea treener oskab sportlase jaoks edasi anda ja lahti mõtestada koreograafia, et laps ei matkiks tont teab keda, vaid et kõik oleks orgaaniline, tantsu juurde kuuluv. Amanda võistleb endast vanematega, kelle hulgas pole nooremal just kerge end kehtestada.”

Gerli rõhutab, et tegemist on lavameigiga. Seda teab ka Amanda. Argipäeviti on ta tavaline põhikoolitüdruk, kes värvib natuke ripsmeid, toonib kulme ja kasutab huuleläiget. Gerli ise muigab, et ilumaailm on ta vahel nii ära tüüdanud, et tahaks liikuda vaid puhta näoga.

Väiksed trikid, imenipid

Gerli teab, et suudab kas või poolliikuvas autos käsikaudu endale kümne minutiga vaadeldava näo pähe teha. Vanusega on tulnud teadmine, mis nipid ja tooted sobivad. Neid tuleb küll aeg-ajalt välja vahetada. Gerli on oma elus kaks korda kõik ilutooted, alates kreemidest kuni meigivahendite värvini välja vahetanud. On oluline mõista, mida sinu nahk ja jume just nüüd vajab ja mitte jääda pidama vanade ilurutiinide juurde, leiab ta.

Gerli sõnul on oluline osata end tõeliselt näha ja see pilt omaks võtta. Sellisena, nagu sa tegelikult oled, mitte idealiseeritud ega ka mahamaterdatud versiooni endast. Just see loo vundamendi tõeliseks iluks ja heaoluks. Ta julgustab proovima – vahel võib kõigest veidi nihutatud kulmukaar näole hoopis uue ilme anda. Kuigi Gerli teeb oma jumestuse enamasti ise, on tal omad nii-öelda mentorid, kelle nõuandeid ta usaldab. Vahel on lihtsalt tarvis, et keegi soovitaks uusi tooteid, sest ilumaailmas on pidev ja väga kiire areng.

Gerli möönab, et vaatab veebist juba teadlikult neljakümneste-viiekümneste naiste ilunippe, et uueks eluetapiks valmistuda. Seda enam, et nagu ta ise lõkerdades tunnistab: „Aga mulle meeldibki vanaks saada. Küsimus on enda mina tunnetamises.”

Millised siis on Gerli peamised nipid? Läbi aastate on ta hakanud usaldama vaat et kõiki StageColori tooteid, eriti aga nende õhukesi, katvaid jumestuspõhju. Üldse on hea põhi iga jumestuse alus, usub Gerli. Hea, kui kulmud on keemiliselt värvitud, siis hoiab nende joonistamine aega kokku. Vahest siis ka kunstripsmed? Gerli raputab väga otsustavalt pead. Ta on näinud, mis laastamistööd need võivad teha. Targem juba panustada ilusale (külmas toonis, sest see annab sära) huuleläikele.

Gerli meenutab, et varem ta hoidis solaariumiga terve talve ühtlast fooni, et ei peaks oma meigitooteid pidevalt välja vahetama. Nüüd aga on ta õppinud ise segama kokku just vastavat tooni jumestuskreemi, nagu kunstnik segab vajaliku värvi molbertil.

Päike väljas – Padar päevitab

Jumekus on Gerli jaoks oluline. „See on maagiline asi, mida on vaja vaid veidike. See annab nii palju välimusele juurde, mingi terve kuma. Koolis teati juba märtsis, et kui päike paistab, siis Padar kooli ei tule – päevitab. Nüüd tundub see täieliku ajaraiskamisena,” naerab ta. Juhuse tahtel, osaliselt ka tänu tantsuspordile, on ta enda jaoks leidnud Vani-T spreipäevituse. „See ei anna seda kirutud kollast alatooni, on erakordselt ühtlane ning juba tegemine toob alati suure naeratuse näole.”

Mujale salongi Gerli kiire elutempo tõttu lihtsalt ei jõua. Selle asemel on ta õppinud kõike endale ja Amandale ise tegema, kaasa arvatud geellakiga maniküüri ja pediküüri. Lõuna-Korea päritolu It’s Skin’i nahahooldustooted on samuti Gerli absoluutsed lemmikud. „See on vaat et parim tunne päevast, kui võtad meigi maha, paned nahale kreemi, teed veidi massaaži. Hullult hea. Selline hellitatud tunne tekib!”

Erilistest nippidest jagab Gerli meeleldi trikki, mille talle paljastas juuksuris täiesti võhivõõras häbelik naine. Nimelt sattus ta endale omaselt valju häälega toolis kurtma, et näe, jälle on vistrik külla tulemas, vastik küll. Hiljem ligines talle seda pealt kuulnud väga tagasihoidlik naine ning lausus, et selle vastu aitab herpeseplaaster. See on väga õhuke, seda saab hästi üle meikida ning punn laseb kiiremini jalga. „Olen seda trikki nüüd ka Amandale õpetanud ning see tõesti töötab!”

Intervjuu ilmus Iluguru SUVI 2018 ajakirjas