Juuksurite seisukohast on tegemist väga riskantse protseduuriga, kuna ebaõnnestumisi võib tulla palju. Esiteks juba juukse diagnoosimisel on protseduuri õnnestumiseks vajalik veenduda, et juuksed oleksid piisavalt terved. See tähendab, et toimiks kõige elementaarsem füüsikaline protsess – kuumutades peavad juukse soomused avanema peaaegu 100-protsendiliselt, tagamaks keratiini juuksesse pääsemise, ja jahtudes sulguma täielikult, et keratiin seal ilusasti ka püsiks. Jah, see hooldus peaks enamusel juhtudel muutma juuksed siidiseks ja pehmemaks, aga kui juukseotsad on n.ö surnuks blondeeritud ükskõik millisel meetodil, siis sellist juust enam paremaks ei muuda ehk parimal juhul jääb veniv juus, halvimal juhul murdub juus ära.

Sõltuvalt hoolduse liigist, peab juuksed enne aine pealekandmist ja peale sügavpuhastavat šampooni kuivatama kas 100 protsenti kuivaks voi siis vastavalt 50-80 protsendiliselt. Mida märjem jääb juus, seda rohkem hakkab see lahjendama hoolduse mõju.

Teisel etapil, kui alustatakse triikimist, tuleb kindlalt jälgida, et keratiinihoolduste puhul sirgendaksime raudadega täiesti kuivi juukseid. Mõningate turul olevate proteiinihoolduste puhul on asjalood teistsugused. Kui mõtleme sirgendada märgi juukseid, on tulemus kindel katastroof: kuumus 200 kraadi ja märjad juuksed, jälle füüsika juurde tagasi tulles – vesi on väga hea juht.