Siiski, lugedes täiesti juhuslikult juuksur Hele pajatusi oma töökohast, tuli küll tunne, et osake sellest on tabatud.

Kui noored tahavad tavaliselt tööle minna uutesse ja moodsatesse salongidesse, siis Hele asus tööle ühte legendaarsesse Tartu kesklinna meestejuuksurisse.

Muuseas, neid legendaarseid ja värvika personaliga juuksurisalonge on Tartu Raekoja platsi piirkonnas päris mitu.

Ja neid salonge, samuti kui nende sama värvikat klientuuri, ei kõiguta kõrval avatavad ja mõnikord kahjuks sama kiiresti suletavad moodsa aja ilusalongid. Siin aga väljavõtted Hele päevikust:

Ostsin kanepi baasil valmistatud šampooni, mis peaks tagama peanaha hea siseenergia, ja kolleeg, 62-ne Asta, avaldas arvamust, kas see ikka on hea mõte – seespidiselt või välispidiselt, vahet ju pole… Läbi peanaha otse ajju…

——-

66-ne Valja meie uuele noorele kolleegile:
’’Misasja sa seal kammisid ja silitasid seda meest nii kaua, nagu tahaksid temaga voodisse minna?!’’

——-

Kolleeg Valja teeb tööd, tema ees istub juba aastakümneid truu klient, 60ndates Lembit.

Valja: ’’Nägin sind ükskord naisega. Tere ei hakanud ütlema. Kui vana su proua on?’’

Lembit:  ’’Minust ligi 10 aastat noorem vast on.’’

Valja: ’’Vahi! Aga kus see eelmine sul jäi?’’

Lembit: ’’Milline eelmine?’’

Valja: ’’No see musta peaga! Palju sul neid siis on??’’

Lembit: ’’Heal mehel mitu naist ju.’’

Valja: ’’Ahah. Minul näe papal tervis kehvavõitu. Jalad ei taha hästi liikuda.’’

Lembit: ’’Milleks neid kõiki jalgu vajagi on?’’

——-

Hõikan Valjale, kes veel tööd teeb, head aega.

Valja: ’’Homseni jah?’’
Mina: ’’No ikka.’’
Valja: ’’Kui surnud pole.’’
Mina: ’’Kumb meist?’’

——-

Teeme Valjaga mõlemad tööd, kui ühtäkki tabab teda (ta on olnud aastakümneid suitsetaja) suur köhahoog. Ta lukustab end mõneks ajaks tagaruumi ja tagasi tulles sosistab: ’’Surm tuleb vist.’’

——-

Valja ette istub klient.
Valja küsib, kuidas lõigata.
Klient: ’’Pealt lühemaks, külgi lühemaks ja tukka ka natuke lühemaks. Ühesõnaga igalt poolt natuke lühemaks.’’
Valja: ’’Kukla teen sujuvalt jah?’’
Klient: ’’Sujuvalt jah, masinaga kukal. No nagu Hitleril.’’
Valja: ’’Ega mina Teie Hitlerit ole näinud!’’

——-

Ühel kolleegil on sünnipäev ja meilegi jäeti lauale maitsmiseks karp komme. Paraku liköörikommid. Teised kolleegid siis proovivad neid. Käin vahepeal eesruumis ja tagasi tulles ütlen samal ajal ventilaatorit tööle pannes Valjale: ’’Ees on selline pohmakas üleval. See poiss, keda lõikasid, tuli vist laupäevaselt peolt otse juuksurisse.’’

Valja seepeale: ’’Aga kes siin liköörikomme sõid?’’

——–

Mina, Valja ja Helgi oleme tööl. Helgi saab oma tööga ühele poole ja kui klient on püsti tõusnud, asub ta agaralt riideharjaga kliendi pintsakut harjama. Läheb siis veel kord kliendile riidenagini järele ja harjab ka kliendi püksisääred puhtaks.

Valja lausub seepeale omavahel: ’’Peab talle ütlema, et pühi püksist kah. Seal ka karvad.’’

—–

Lõikan ühe härra juukseid. Pügan ka tema kõrvakarvu vasakult kõrvalt, siis lõikan natuke kukalt, jõuan ringiga parema kõrva karvadeni, lõikan tukka. Vaatan, et paremas kõrvas veel üks karv kasvamas ja lõikan selle ära. Klient seepeale: ’’Juba kasvas tagasi või??’’

Lõikus lõppenud, küsin hinna – 5.20€. Klient seepeale: ’’Ahah. Juuste lõikus siis 20 senti ja kõrvakarvade lõikus 5 eurot. Tegelikult kõrvakarvade pärast ma tulingi.’’

Ütlen kliendile head aega, tema lisab: ’’Ei mingit head aega. Ma pärast kõnnin siit akna tagant veel mööda ja äkki on kõrvakarvad selleks ajaks tagasi kasvanud.’’

——-

Lõikan ühele 50-aastate lõpus olevale härrale soengut. Samal ajal kui noaga kaela puhastan, üritan kinni nööbitud triiksärgi krae vahelt nahale paremini ligi pääseda. Klient seepeale: ’’Noo, kui Te mul päris krae vahele tahate pääseda, siis peate minuga sauna tulema.’’

——-

Lõpetan juukselõikuse ja enne härra lahkumist ütleb Helgi:

’’Oi, kui noor mees nüüd välja tuli! Aga kulmud jäid Teil lõikamata!’’ (Klient ei andnud mulle selleks oma nõusolekut.)

Klient vastab seepeale Helgile: ’’Mis neist ikka võtta, mul on Edgari kulmud.’’

——-

Klient: ’’Oi, ma pole siin juuksuris vist 30 aastat käinud ja see koht on ikka veel püsti. Arvasin, et siia on ammu kasiino või bordell asemele tekkinud.’’
Mina: ’’Kõik muu võib kaduda, aga see meestejuuksur jääb.’’
Klient pöördub enne lahkumist mu 79-aastase kolleegi Helgi poole:
’’Ja Teile head tervist, proua! Mäletan Teid juba 80ndatest. Kuidas jalgadega lood on? Kas üks on juba puust või?’’

——-

Kui Helgi soovis 17-aastasena juuksuriks õppida, paluti tal valida, kas mees- või naistöö ala. Kui Helgi valis meestöö, uuriti, miks selline valik. Helgi: ’’Sest mina tahan mehele saada.’’

——-

Klient 79-aastasele Helgile:  ’’Oi, proua! Teie ikka veel siin!’’

Helgi: ’’Jah, olen juba mitu korda ära läinud, aga ikka toovad kõik teed siia tagasi. Kus ma siis lahkuda saan, kui on mehed mängus.’’

——

Teen parasjagu tööd, kolleeg Helgi samuti. Juukselõikuse järjekorras ootab veel kaks inimest.
Astub siis sisse üks noormees ja küsib: ’’Kas te võtate elavalt?’’
Helgi vastab: ’’Jah, eks ikka, elavalt muidugi. Surnuid meie siin ei teeninda!’’

Klient mu 79-aastasele kolleegile Helgile: ’’Ma vaatan, et teil on siin ka noori peale tulnud.’’

Helgi: ’’No muidugi! Millalgi peab ju see vanadekodu siin ära ka lõppema.’’

—–

Oleme just töö lõpetanud ja hakkan põrandat pühkima. Kui Helgi tooli juurde jõuan, palun teda korra jalgu tõsta. Helgi naljatades:  ’’Pühi jah kahe jala vahelt karvad ära.’’

—–

84-ne abielumees Leo, kes toob meile meestejuuksurisse ajalehti, pöördub mu 79-aastase kolleegi Helgi poole järgmise küsimusega: ’’Noo, silmarõõm, kuna sa siis mulle külla tuled?’’
Helgi imestunult: ’’Kes? Mina?? Aga las ma räägin: sul pole ju laia vooditki!’’

Helgil on lähenemas 80. juubel. Küsin, kas tuleb suurem pidu ja kus ta seda pidada plaanib.
Helgi: ’’Poeg ka juba päris, et kus ma pean ja kus ma pean. Kaua võib! Kus mujal kui Raadil (Raadi on Kruusamäe kalmistu – toim) ma seda pean!?!’’
——–

Kolleeg Katja teeb tööd. Tuleb üks mees ja küsib, kas Helgi ka töötab. Katja vastab, et Helgi on juba lahkunud.

Tuleb siis Helgi ükskord tööle ja hakkab rääkima, kuidas ta hiljuti Werneri kohvikus käis ja parajasti kodu poole jalutas, kui üks klient talle tänaval karjudes vastu tuli: ’’Aaaaaaa! Proua, Teie elate veel! Mulle öeldi, et Te olete juba lahkunud.’’

——–

Kolleeg Helgi, kes jäi kaks aastat tagasi leseks:

’’Mutid kohvikus juba pärivad, et millal ma jälle mehele lähen. Aga no kus ma siis minna saan, kui kellelgi pole piisavalt laia vooditki! Ja enda oma ei saa ka kaasa võtta, sellel tuleb põhi alt ära.’’

—–

79-ne kolleeg Helgi istub eesruumis, mina ja mu samuti 20ndates kolleeg oleme tagaruumis. Astub sisse üks meesterahvas ja küsib Helgi käest: ’’Noori ka siin täna on või?’’

Helgi seepeale: ’’Kas mina olen vana või?’’

Mu noorem kolleeg läheb siis ette ja küsib kliendilt: ’’Kas mina sobin?’’

——–

Helgil on aksessuaarid alati paigas. Kord tööd tehes riivab ta klienti oma sõrmuse suure punase kiviga. Klient naljatades: ’’Ärge mind briljandiga surnuks lööge.’’

—-

Oleme 79-se Helgiga töö ootel ja sisse astub üks 30ndates mees. Helgi käes on kord lõigata. Mees küsima, kes lõikab. Helgi vastab: ’’Kuidas soovite: üks noorem, teine vanem –  valige ise.’’

Klient seepeale: ’’No, ma võtaks mõlemad, kui saaks. Üks ees ja teine taga.’’

—–

Mina ja Valja teeme tööd. Järsku karjatab 79-aastane Helgi üle ruumi: ’’Aaah! Issand jumal!’’

Meie Valjaga pöördume, et vaadata, mis on juhtunud.

Helgi: ’’Meie kuusk ei põle ju! Kõik vahivad ainult mehi, aga kuuske ei keegi!’’

—–

Astub sisse üks noormees. Seisab ja seisab seal otsivalt, sõnagi lausumata, kuniks Helgi lõpuks küsib:

’’On Teil siin oma väljavalitu?’’

Helgi, kes figureeris äsja ajakirjanduses, räägib, et talle tuli tänaval vastu üks mees ja küsis autogrammi. Ütles, et tema ka sama masti mees, NSV Liidust, samuti ordeneid saanud ja puha.

—–

Oleme minu noorema kolleegi Dianaga tööl. Mina momendil töötan, Diana istub kliendi ootuses. Tuleb siis sisse väga purjakil mees, kes jääb keset ruumi seisma ja pöördub kõva ülbe häälega Diana poole, kes pole senimaani oma toolilt püsti tõusnud: ’’Lõikame ka vä?’’

Diana tõuseb püsti ja hõikab minema marssides: ’’Ei, mina ei lõika. Olen küünetehnik üldse.’’

—–

Juhataja ulatab kõigile meie salongi juuksuritele jõulukinke. Lisaks on tal varutud meie kolleegi Katja kolmele lapsele kommikotid. Katja seepeale: ’’Aga Marju (kolleeg Marju teine ametipost on lasteaiakasvataja – toim) lapsed?’’

——-

Meie salongis käib umbes iga kahe nädala tagant üks Eesti tippsportlane.

Viin tööjuurde vanematele kolleegidele lugemiseks ajakirja Fitness, kus too klient parasjagu esikaanel. Ühel päeval astub see klient sisse, istub ootejärjekorda ja haarab lehevirnast Maalehe, mille alt vaatab talle otse vastu Fitnessi ajakiri.

Umbes kuu aega on klient kadunud. Mõtlen endamisi, et äkki oli ta tookord olukorrast häiritud.

Kui ta siis ühel päeval uuesti välja ilmub, satub ta Katja juurde juukselõikusele.

Katja: ’’Pole Teid siin ammu näha olnud.’’

Klient naeratades: ’’Noo, ma olen ju teiega siin iga päev!’’