Looduskosmeetika murrab aina jõulisemalt välja nišisfäärist. Enam ei ole ökokosmeetika näol tegu toodetega, mida segatakse koduköögis kokku vanaema retseptide järgi, vaid need on sündinud põhjaliku uurimis- ja arendustöö kaudu.

Rohelisema ja teadlikuma elustiiliga kosmeetikatarbijate sihtrühm on kujunemas täpsemaks ning järjest laienemas. Ökomõtteviisi kandjad on teadlikud ja tundlikud ning vastuseks nende vajadustele on tekkinud ka looduskosmeetika arengus terve hulk uusi trende.

MIKROBIOOTA EHK NAHA ÖKOSÜSTEEMI KAITSE

„Korras tervise, seedimise ja naha jaoks on ülimalt olulised meiega koos elavad pisiorganismid: bakterid, protobakterid, viirused ja seened,” märgib kodumaise nahahooldussarja Lumi kaasasutaja Märt Miljan. „Ühine nimetaja on neil mikrobioota. Koos meie enda rakkudega täidavad need organismid, kellest enamik elab seedekulglas, suur hulk aga ka nahal, elutähtsaid ülesandeid, nagu organismi kaitsmine ning vitamiinide või antioksüdantide tootmine. Uuringud on täheldanud, et paljude nahaprobleemide ja enneaegse vananemise taga on tasakaalust väljas mikroobide ökosüsteem. Kasulikke baktereid on vähe ja nende koha hõivavad meile kahjulikud bakterid või on baktereid lihtsalt vähem ning immuunsüsteem seeläbi üle koormatud. Naha ökosüsteemi tasakaalutuses on süüdi nii läänemaailma steriilne elustiil, stress kui ka kemikaalide üleküllus. Lähiaastatel näeme kosmeetikalettidel kindlasti enam tooteid, mis pakuvad lisaks antioksüdantidele, UV- ja õhusaastekaitsele ka tuge meie naha mikrobiootale. Aina sagedamini kohtame ilutoodetel märksõnu, nagu probiootikumid (elusad bakterid), prebiootikumid (bakteritele vajalik toit) ning postbiootikumid (bakterite toodetud aktiivained, nagu piimhape või hüaluroonhape).”

EETILINE TOOTMINE JA TÕHUSUS

„Keskkonnaprobleeme tuleb aina juurde,” selgitab Miljan. „Seepärast muutub ilumaailmas üha olulisemaks eetiline tootmine. Lisaks kemikaalide vältimisele ja organismi kaitsmisele soovivad tarbijad kaitsta ka keskkonda. Veganitooted teevad võidukäiku, loomadel testimine on Euroopa Liidus keelatud, koorijates kasutatavat mikroplasti keelustatakse kogu maailmas. Oluliseks saavad uued säästlikud materjalid. Näiteks bambusest valmistatud tselluloos sobib väga hästi mikroplasti asendajaks koorijates, kuna laguneb looduses ega põhjusta kahju vee-elustikule. Eetilise tootmise suunda on seni enamasti vedanud indie-brändid, kuid samasse suunda liiguvad ka globaalsed hiiud.”

DIGITARK JA PERSONAALNE KOSMEETIKA

„Mitmed firmad töötavad välja digitaalseid abimehi,” räägib Märt Miljan. „Need skannivad nahka, aga võivad talletada ka muud terviseinfot (näiteks nutikella kaudu andmeid stressitaseme, toitumise ja trenni kohta) ning panevad kokku just sulle mõeldud nahahooldusprogrammi. Sageli aitavad äpid valida dekoratiivkosmeetikat rikastatud reaalsuse abil (AR, Augmented Reality), kus uusi toone saab nahal virtuaalselt proovida. See hõlbustab toodete valimist nii poes kui internetis. Näiteks üks maailma suurimad ilukette Sephora pakubki juba võimalust proovida dekoratiivkosmeetikat poes vastavate ekraanide abil.”

Loe tervet artiklit Iluguru sügisnumbrist