Kuulsaid juuksemaailma trende kujundanud meistreid

Foto: Shutterstock

Champagne, 17. saj. Teda nimetatakse tihti ka maailma kõige esimeseks juuksuriks. Ta oli oma aristokraatliku klientuuri hulgas nii populaarne, et kliendid lausa võistlesid tema tähelepanu eest ja külvasid pidevalt üle igasuguste kingitustega. Ta oli temperamentne kunstnikuhing, kes võis keset soengutegemist lihtsalt minema marssida või siis tõsiselt solvata oma siniverelist klienti – aga tema kunst oli suurem kui tema käitumine.

Legros de Rumigny, 18. saj. Ta oli prantsuse õukonna ametlik juuksur, kelle üheks kuulsamaks kliendiks oli Madame de Pompadour. Avaldas raamatu, mis sisaldas 38 soengustiili, mida kõrgseltskonnal oli soojalt soovitatud järgida, ning avas ka oma juuksurikooli. Legendi järgi lõppes tema maine teekond juubeldava rahvamassi jalge all,  kui Marie Antoinette abiellus Louis XVI-ga.

Léonard, 18. saj. Oli eelkõige tuntud oma keeruliste, mõnikord lausa viis jalga (1 jalg–0,3 m) kõrgete soengute poolest, millega imiteeriti selliseid objekte nagu madu, tõusev päike või oliivipuu. On räägitud, et Marie Antoinette oli tema loomingust ja isiksusest nii lummatud, et usaldas tema hooleks peale oma soengu ka juveelid, mida mees hiljem kasutas Prantsusmaalt põgenemiseks.

Marcel Grateau, 19. saj. Töötades Pariisi slummides ja teenindades suures osas ka kõige vanema elukutse esindajaid, leiutas ta juuste lainesse seadmise mooduse, mis tegi ta hoobilt ülipopulaarseks üle kogu maailma. Täna tuntud vesilaineid kutsuti alguses ka Marceli laineteks. 1893 võrreldi seda leiutist lausa samaaegsete anarhistide korraldatud pommirünnakutega Pariisis.

Monsieur Antoine (Antek Cierplikowski), 1920.1930. aastad. Ükskord kaotas daam nimega Lily de Moure ära oma kübara ja seda täpselt enne üht olulist seltskonnasündmust. Antoine lubas talle siis teha soengu, mis oma proportsioonidelt asendaks olulist peakatet. Järgmisel hommikul oli selle poola päritolu juuksuri ukse taga järjekord naistest, kes kõik nõudsid soengut nimega „väike venelane“. Sündinud oli siiani väga kindlalt moes püsiv bob-juukselõikus. Antoine´i  püsiklientideks olid teiste hulgas ka Coco Chanel, Elsie de Wolfe (Lady Mendl), Josephine Baker ja Edith Piaf.

Sydney Guilaroff, 1930.1940. aastad. Antoine´i soosik, kellel nooruses tuli mõnikord ööbida pargipingil, kuid kellest tänu tema kuulsatele klientidele sai MGM stuudio ametlik juuksur rohkem kui 40 aastaks. Ta oli esimene juuksur üldse, kes teenis tuntust tänu  suurele ekraanile. Tema klientide hulka kuulusid muuhulgas Joan Crawford, Greta Garbo ja Grace Kelly. Ajalugu mäletab teda ka Grace Kelly pulmasoengu autorina ning ajaloolise telefonikõne saajana Marilyn Monroe`lt tema surmaööl.

Alexandre de Paris (Louis Alexandre Raimon), 1940.1960. aastad. Tema klientuur koosnes nii filmistaaridest kui ka kuningliku perekonna liikmetest. Tema loomingut kasutasid sellised moedisainerid nagu Yves Saint Laurent ja Karl Lagerfeld oma kollektsioonide esitlustel. Kui Elizabeth Taylor filmi Cleopatra filmimise ajal haigestus, küsiti temalt, mis võiks ta õnnelikuks teha. Vastus oli: “Alexandre.”  Mees lendas kohe Londonisse ning tegi Elizabethile ajaloolise “artišokk”-juukselõikuse.

Raymond Bessone, 1950.1960. aastad. Raymond Bessone oli esimene Suurbritannia juuksur, kellel oli nii oma salongikett kui telesaade. Ta oli üldse esimene juuksur, kes hakkas tegema koostööd  televisiooniga. Vesteldes kasutas ta kerget prantsuse aktsenti ning tema Knightsbridge´i salong oli täis kullatud peegleid, lühtreid ja šampanjapurskkaevusid.

Näitlejatar Diana Dors lennutas ta 1956. aastal USA-sse, et juuksur korrastaks tema soengut. See põhjustas suurt meediakära, sest Dors maksis soengu eest  2500£  –  sellel ajal sai niisuguse summa eest maja osta.

Kenneth (Kenneth Battelle), 1960ndatest aastani 2013. On nimetatud üheks maailma esimestest kuulsuste juuksuritest. Tänu temale tunneme Jackie Kennedyt  suursuguse bouffantsoengu järgi. Tegi Marilyn Monroe´le soengu päeval, mil ta laulis JFK-le                45. sünnipäeval  „Happy Birthday, Mr. President“.

Vidal Sassoon, 1960.1970. aastad. Juuksurimaailma ikoon, kelle teeneks on revolutsioon  naiste juukselõikuses 1960ndatel. Tema geomeetrilised, kuid samas lihtsad ja loomulikud juukselõikused kandsid kuulsaks teiste hulgas ka näiteks Mia Farrow, Nancy Kwan ja Mary Quant. Oma karjääri alguses ei saanud ta tööd, sest tal oli aguliaktsent. Pärast kõnetreeninguid, mis kestsid pea kolm aastat, asus mees kääride abil maailma muutma.

Gene Shacove, 1970. aastad. Tema teeneks on pehmed sasised soengud, mis tähistasid uue ja vabameelsema ajastu algust Ameerikas. Mehe matusetalitus toimus Playboy häärberis ning komöödianäitleja Buddy Hackett ütles matusekõnes, et aasta pärast on mehe haualt kõik rohi kadunud, sest ta on selle ära suitsetanud.

Christiaan Houtenbos, alates 1970. Mees, kes kandis edasi Warholi  Factory stuudio vaimu ja tõi  punk`i juuksurimaailma. Legend räägib, et ta lõikas ühel moetoimetajal peast ära salgu juukseid, ilma et oleks juuste omanikku ette hoiatanud.

John Sahag, 1990. aastad. Oma nahkpükste ja elustiiliga on teeninud ära nime kui juuksurimaailma rokkstaar. Näiteks usub ta, et tõeliselt loominguline on ainult kuivade juuste lõikamine. Tema kuulsaim töö on Demi Moore´i poisipea filmis Kummitus.

Chris McMillan, alates 1990. Tema on mees, kes lõikas Jennifer Anistonile kuulsa Racheli- soengu telesarjas Sõbrad. Ning samuti on tema loodud Michelle Williamsi lühike  pixie-juukselõikus, millega näitlejatar säras 2011 Oscarite jagamisel.

Oribe (Oribe Canales), alates 1990. Oli tuntud kui suurte juuste meister, kuni kokaiin ja grunge´i- liikumine ta endasse haarasid. Eduka taastulemise tegi mees 2000ndatel, kui alustas koostööd Jennifer Lopezega ning alates sellest on tema stilisti käsi puudutanud pea igat Hollywoodi säravamat pead. Naljaga pooleks räägitakse, et parimatel päevadel oli tema Elizabeth Ardeni juuskurisalongis New Yorgis ootejärjekorras üle tuhande kliendi.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised