Jõulupühade ajal ühinevad Baltimaades omavahel nii vanad kombed, uued tavad kui ka religioosne rahu. Kuigi igal riigil on omad traditsioonid, on need omavahel ka seotud. Advendi- ja jõuluajal peetakse oluliseks sisemist rahu ning aega pere ja lähedaste seltsis.

Hulgaliselt traditsioone

Kui varem tähistati Baltimaades jõule tervelt neli päeva, siis nüüd on see lühenenud kahele päevale. Vastavalt vanadele traditsioonidele alustavad lätlased ettevalmistustega juba 12 päeva enne jõule, mil jagatakse omavahel kinke. Kõigis kolmes Balti riigis on nii jõululaupäev kui ka jõulupühad aeg, mis pühendatakse perele.

Jõululaupäeval on eestlaste ja leedulaste kodudes jõululaud kaetud rohkematele inimestele, kui neid laua taga on. Lisakohad on mõeldud neile, kes meie seast juba lahkunud on. Usutakse, et lähedaste hinged istuvad laua taha pärast keskööd, mistõttu koristatakse õhtusöögilaud alles järgmisel hommikul.

Vanade eestlaste kommete kohaselt jäetakse tuli ööseks põlema, et leegid kutsuksid päikest tagasi. Leedulased meelitavad päikest peidust välja jõulutulede ja –lauludega.

Lätis keerutatakse seevastu maas puitu, mida hiljem suures lõkkes põletatakse. Lõkkes põletatakse ära möödunud aasta ebaõnnestumised ja vead, et uuele aastale saaks puhta südame ja hingega vastu minna.

Eestlased külastavad jõululaupäeval kogu perega kirikut ja käivad enne aastavahetust saunas, et puhastada enda hinge ja keha.

Kuigi jõulupuude päritolu on seotud pigem sakslaste traditsioonidega, siis eestlased ja lätlased räägivad hoopiski lugusid, et nemad on seotud esimese jõulupuuga. Lätlaste andmetel paigutasid nad esimese jõulupuu Riia raekoja platsi 1510. aastal. Eestlaste hinnangul jõuti aga lätlastest selle traditsiooniga 70 aastat ette. Leedus võeti jõulupuude traditsioon üle 19. sajandil, esmalt koolides, hiljem linnades ja külades.