Tekst: Lugejate kirjad
Foto: Shutterstock

Käisin ühel juukse-show’l modelliks. Ma ei osanud aimata ka, mis seal saama hakkab, kuid tundus äge ning otsustasin sellest osa saada. Kõik oligi lahe – tasemel juuksurid, kvaliteetsed juuksetooted ja -vahendid.

Palusin, et kui vähegi võimalik, siis ma pigem ei tahaks, et juuksed väga tumedaks värvitakse (olen heleblond) ja väga lühikeseks lõigatakse. Juuksur ütles, et ta arvestab sellega ja asus värvima. Tulemus oli … umbes täpselt see, mida ma ei oodanud. Tume. Väga tume. Mõtlesin, et okei, seda saab ju muuta. Kuna lõikamine käis nii, et ma ise seda ei näinud, siis lõpuks valmis soenguga peegli ette jõudes ei teadnudki, kas nutta või naerda. Muidu oli lõikus väga ilus, tõesti oli, kuid ühtlasi oli see ka lühike. Jah, just see, mida ma palusin, et ei oleks. Teadmiseks, et nutma ma siiski ei hakanud, kuigi ega naerma ka väga miski ei ajanud.
Nii ma sealt siis koju tulin. Lühikeste tumedate juustega. Ei teadnudki, mida peale hakata, kuni ühel hommikul otsustasin, et värvin ise ennast uuesti blondiks. Tõin vajalikud vahendid, võtsin tumeda värvi maha ja panin heleda värvi peale. Kui juuksed värvist puhtaks pesin, ei olnud ma hele meeblond nagu värvipaki peal näidatud oli. Ma olin tumepruun. Egas midagi. Tõin uuel päeval uued värvid ja hakkasin aga otsast peale. Sel korral läks õnneks paremini.
Nüüd on mu juuksed heledad ja päris tublisti kasvanud ka. Olen kogemuse võrra rikkam ja tean, et kui ma ise oma lõikuse ja värvimise eest ei maksa, siis ma seda protsessi ka ei dikteeri.

– Helena