Juukseid liigitatakse tihti tingmärkidega, mis viitavad juustele osaks saadud mõjutustele või kahjustustele. Näiteks töödeldud ja värvitud juuksed, kuivad ja lokkis juuksed jne. Juuksed on aga organismi peegel, ning kui organism ei taga juuksekarva normaalset arengut, kaasnevad sellega defektid, mis mõjutavad otseselt juuste olekut ja väljanägemist. Defekte on palju erinevaid, mõnikord nad sarnanevad üksteisega ning mõnikord on nad omavahel ka otseselt seotud. Seekord tutvustame mõnda neist.

Tekst: Kadi Koemees
Fotod: sxc.hu ja H&S

Monilethrix

Termin “monilethrix” võeti kasutusele 20. sajandi alguses. Tegemist on seisundiga, mis mõjutab otseselt juuste kasvu. Mikroskoobi all näeb selline juuksekarv välja nagu helmekee, vahepeal laienedes ja siis jälle kitsenedes. Sõlmede ehk nn helmeste kohalt on kadunud ka kaitsev kutiikulkiht. Juuksed on hõredad (hypotrichosis), rabedad ja kergesti katkevad, ning sellepärast ei kasva ka eriti pikaks.

Monilethrix seisundiga inimesed sünnivad normaalsete juustega, iseloomulikud kõrvalekalded ilmnevad paaril esimesel elukuul. Kergematel juhtudel on sümptomid ainult kuklaosas, raskematel juhtudel on seisundist haaratud peale juuste ka kulmud, ripsmed, kaenlaaluse- ja häbemekarvad ning ka jalgadel ja kätel olevad karvad. Vahel on seisundist mõjutatud ka nahk ja küüned. Nahal võib lisaks esineda keratoos pilaris, mille puhul on nahk ebatasane, kare ja punasetäpiline. Ka sõrme- ning varbaküüned võivad olla moondunud väljanägemisega.

Mõned uuringud on tõestanud, et üheks monilethrixi põhjuseks on mutatsioon ühes või mitmes geenis, mille ülesandeks on toota juustele tugevust ja struktuuri tagavaid proteiine.

Kahjuks ei ole sellele seisundile siiani ravi leitud. Mõningast paranemist on täheldatud seoses puberteedi ja rasedusega. Selleks, et juuksed saaksidmonilethrixi korral kasvada võimalikult pikaks, tuleb vältida igasugust keskkondlikku ja kosmeetilist traumeerimist.

Pseudo-monilethrix

Seda sündroomi täheldati esmakordselt Lõuna-Aafrikas Euroopa ja India päritolu inimestel. Tegemist on helmeliste juuksekarvadega, mille puhul juuksekarvale moodustuvad väikesed kerajad moodustised. Mikroskoobi all vaadates sarnanevad juuksed monilethrixi seisundile, kuid siiski ei ole seda. Juuksekiud iseenesest ei ole kahjustatud, olukord sarnaneb rohkem juustele, mida on keemiliselt tugevasti töödeldud. Tihti ongi põhjuseks juuste töötlemisega kaasnev trauma.

Pseudo-monilethrix tekib suhteliselt juhuslikult, kuid on täheldatud ka päritolulist eripära ehk siis mõnel juhul on see seisund olnud geneetiline. Ravi puhul on tihti abi sellest, et jäetakse ära tugevad soenguvahendid ning piiratakse juuste keemilist töötlemist.

Pili torti ehk väändunud juuksekarvad

Nagu nimigi ütleb, on selle seisundi puhul tegemist juustega, mis on 180° ulatuses ümber oma telje keerdunud. Keerde võib ühel karval olla mitu. Sellist seisundit on kutsutud ka nimega trichokenesis või korgitserjuuksed. Elektroonilise mikroskoobi all vaadatuna on kindlaks tehtud, et sellised keerdus juuksed esinevad väga mitmes erinevas vormis ning on tihti seotud ka mitme erineva juuksedefektiga. Juukse kutiikulkiht on küll terve, kuid on tugeva pinge all ja seetõttu on karv keeru kohal väga nõrk ning murdub kergesti.

Samas saab terminit “pili torti” kasutada ainult selliste juuste puhul, mis on enamikus osas keerdunud. Kui selliseid keerdus juuksekarvu esineb juhuslikult, on tegu mõne teise juuksedefektiga. Kaasasündinud defekti puhul on juuksed ka õhukesed ning heledad.

Nagu öeldud, esineb pili torti koos mitmete teiste kaasasündinud sündroomidega, nagu seda on Bazex sündroom, Bjornstadi sündroom, Menkesi sündroom, Crandalli sündroom, Beare’i sündroom, ihtüoos, ectodermal dysplasia ja paljud teised.

Kuigi kõige sagedamini on see seisund päriliku iseloomuga, võib ta siiski ka elu jooksul tekkida. Nahakahjustused, põletused või ka tugev lööve võib juukse folliikulit kahjustada nii, et see hakkab tootma keerdus juuksekarvu. Samuti võib seisundit põhjustada anoreksia (anorexia nervosa) ja mõningad ravimid, eriti need, mis sisaldavad retinoidi. Kuigi sellele seisundile ei ole otsest ravi, on nii mõnigi kord täheldatud iseeneslikku paranemist.

Pili annulati ehk rõngastega juuksekarvad

Selle seisundi puhul on juuksekarva ümber vaheldumisi tumedamad ja heledamad rõngad. Pili annulati tekib tänu juuksekarva keratiniseerumise häiretele. Juukse korteksi kihis on rakkude vakuoolid ehk membraaniga ümbritsetud põiekesed, millesse koguneb õhk. Tänu sellele tekib võimalus peegeldada valgust. Kuna vakuoolid esinevad üsna korrapäraselt, tekivad juuksekihti vaheldumisi kohad, mis peegeldavad valgust kord rohkem ja kord vähem. Kuigi sellise olukorra tõttu on häiritud ka kutiikuli olemus, on juuksekarv siiski üsna tugev.

Kõige sagedamini esineb sellist seisundit lastel, ja see võib olla pärilik. Samuti on seda täheldatud koos alopeetsia areataga ehk juuste kaotusseisundiga, mis tavaliselt kahjustab peanahka.

Pseudo pili annulati

On seisund, mis näed välja pili annulati sarnane, kuid ei ole seotud juukse sisemiste eripärasustega. Samasugune võib välja näha juuksekarv, mis on ristlõikelt lame ning millel on teatud intervallide järel keerud. Tänu valguse erinevale peegeldumisele piki juuksekarva tekib samasugune efekt nagu on „õige“ defekti puhul. Seda efekti on näha ainult valguse langemise teatud nurga alt. Pseudo pili annulati esineb blondidel juustel ja kohati, juuksed on tugevad ja terved ning mingit ravi sellel juhul ei soovitata.

Pambuskarvad

Sellisel seisundil on ka ametlik nimi trichorrhexis invaginata, ning tegemist on vägagi omanäolise nähtusega. Sellistel juuksekarvadel on sõlmed, mis muudavad muidu siledapinnalise karvapauna bambusesarnaseks. Sõlmed koosnevad nn tassi ja palli osast. Sõlme peanaha lähemal olev osa on tassikujuline ja juukseotstepoolne osa pallikujuline. Sellised sõlmed muudavad juuksekarva väga nõrgaks ja kergesti murduvaks.

Selline defekt võib kaasneda juuste ületöötlemisega, kuid sagedamini on tegemist kaasasündinud seisundi või mõnest haigusest põhjustatud defektiga, nagu seda on näiteks Nethertoni sündroom, ihtüoos ja atoopia.

On täheldatud, et lapsed kasvavad sellest seisundist sageli välja. Üldiselt on ravi puhul esmane vältida juuste ületöötlemist. Kui seisund on seotud mõne eelnimetatud haigusega, toimub ka paranemine sõltuvalt haiguse ravimise käigust.

Mulljuuksed

Nagu nimigi ütleb, on selline juuksekiud täis mulle ehk õhuga täidetud avavusi (vakuoole), mis täituvad märjaks saades veega. Kui selliseid juukseid fööniga kuivatada, aurustub vesi ning suurendab vakuoolide läbimõõtu, mis ühtlasi kahjustab ka juukse kiudu, muutes juuksed rabedaks ja kergesti murduvaks. Selline seisund võib viia lokaalse alopeetsiani.

Uuringud on tõestanud, et seisundit soodustab juuste kuivatamine kuumema fööniga, kui seda on 175 ºC, ning juuste pidev kontakt tangidega, mis on kuumemad kui 125 ºC. Ka keemiline töötlemine võib mõjutada mulljuuste teket.

Mulljuukseid ei saa taastada, need tuleb ära lõigata ning kindlasti edaspidi vältida juuste traumeerimist nii kuum- kui keemilise töötlusega.

Allikas: Hair Shaft Disordes (2009)