Tekst: Klaara Veerik
Foto: Shutterstock

Eestlastele seostub kasvuhormoon eelkõige kahe sündmusega. Esiteks pani just selle aine tarvitamise kahtlus punkti ühe armastatuma sportlase karjäärile. Teiseks saime hiljuti osa Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste rõõmusõnumist, et sündinud on  kaua oodatud transgeenne kloonvasikas, kelle piimas peaks tulevikus olema märkimisväärne hulk inimese kasvuhormooni.

Mis on kasvuhormoon?

Kasvuhormoon (hGH) on inimkehas toodetud valgupõhine peptiidhormoon, mille ülesanne on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu. Kasvuhormoon reguleerib ka rasvade ja valkude ainevahetust. Kasvuhormooni talletavad ja eritavad somatotroopsed rakud ajuripatsi eessagaras. Ravimina kasutatakse seda kasvuhäiretega laste puhul ning aidsihaigetel, et vältida kiiret kaalukaotust.

1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul. Samas veel 10-20 aastat tagasi saadi seda laibamaterjalist, aga nüüdseks on see keelatud erinevate nakkusriskide tõttu. Piiratud kättesaadavus ja väikesed tootmismahud on muutnud hormooni väga kallihinnaliseks.

Inimeste pikkust ja lihaskasvu reguleeriv hormoon sattus sportlaste huviorbiiti  1970ndatel aastatel. Põhjuseks on kasvuhormooni võime lühendada taastumisperioodi ja kiirendada vigastustest taastumist. Täpsemalt, kasvuhormoon soodustab valgusünteesi, mis omakorda aitab arendada lihaseid, hoogustab rasvade lõhustamist, mõjutab süsivesikute ainevahetust. Samuti aitab see kaasa mineraalide ladestumisele luudesse ja immuunsüsteemi tugevdamisele.