Inimorganismile ei ole fütotoitained küll eluks hädavajalikud, kuid ometi on nad asendamatud meie elukvaliteedi ja tervise hoidmiseks. Fütotoitaineid tuntakse kokku üle 30 000(!), toiduga tarbitakse neist umbes 5000-10 000. Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Maksimaalse kasu saamiseks on soovitav süüa erinevaid vilju, kuna fütotoitained töötavad sünergiliselt ehk teiste sõnadega on nende koosefekt tervisele suurem kui üksikute fütotoitainete efektide summa. Just sel põhjusel ei soovitata fütotoitaineid tarbida toidulisanditena, vaid alati looduslikest ja mitmekülgsetest allikatest.

Fütotoitaineid on võimalik alarühmadesse jaotada nii funktsioonide kui ka allikate põhjal. Osaliselt on fütotoitaineid võimalik siduda ka taimede värvusega, milles nad esinevad. Üldiselt seostatakse fütoainete toimet organismile peamiselt vähivastase ning südameveresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Kuna fütotoitainete kohta leidub nii internetiavarustes kui ka terviseraamatutes küllaldaselt teavet, keskendub ülejäänud osa artiklist kahele suuremale fütotoitainete alarühmale, milleks on karotenoidid ja flavonoidid. Muuhulgas tuleb vaatluse alla ka see, millist rolli omavad eelpool nimetatud fütotoitained kosmeetiliste toimeainetena.