Samuti ei taga sidrunimahla lisamine nii stabiilset pasta koostist, nagu sooviksime. Nimelt on eesmärk ikkagi see, et kosmeetik saaks ühe suhkrupastapalliga teostada terve keha depilatsiooni.

Teiseks alternatiiviks sidrunimahla asemel on fruktoosi lisamine, mis annab suhkrupastale stabiilsuse ja mille plussiks on ka glükoosi molekulist veelgi väiksemad molekulid. Nimelt võimaldavad võimalikult väikesed molekulid suurendada suhkrupasta tihedust. Mida tihedam on mass, mida kasutame depileerimisel, seda paremini haakub see karvade külge ja võimaldab neid efektiivsemalt eemaldada.

Miks on suhkrudepilatsioon Eestis nii vähe levinud?

Kui tegemist on nii vana ja tuntud depilatsiooniliigiga, siis miks ei ole see laialdasemalt levinud? Miks ikkagi eelistavad kosmeetikud vahaga depileerimist?

Suhkrudepilatsioon on tehnilisem kui vahaga depilatsiooni teostamine, ja nõuab iluteenindajalt pikemat harjutamist, et suhkruga n.ö sõbraks saada. Teooria ja tehnika saab kosmeetik selgeks küll ühepäevase koolituse käigus, kuid sellele peab järgnema harjutamine 5-10  modelli peal, enne kui hakata teenust klientidele pakkuma. Oluline on, et tehnik tunneks ennast kindlalt ja oskaks arvestada sellega, et suhkrupasta „käitub“ erinevalt, lähtudes keskkonna temperatuurist ja erinevatest kehapindadest, mida depileerime.