Oma karjääri alustas ta oma isa habemeajamistöökojas ning tema tööülesandeks oli vale habemete ja vuntside tegemine.

Oma isikliku salongi avas ta Mayfair`s, kus tema õpilaseks oli ka Vidal Sassoon.Viimane ütles 2010 aastal oma õpetaja kohta, et just temale võlgneb ta oskuse lõigata juukseid ja just see mees tagas selle, et täna teavad ka juuksurimaailmast kaugemal olevad inimesed, kes on Vidal Sassoon.

Raymond Bessone oli esimene Suur Britannia staarjuuksur, kellel oli nii oma salongikett kui telesaade. Ta oli üldse esimene juuksur, kes hakkas tegema koostööd  televisiooniga.

Vesteldes kasutas ta kerget prantsuse aksenti ja tema Knightsbridge salong oli täis kullatud peegleid, lühtreid ja šampanja purskkaevusid.

Näitlejatar Diana Dors lennutas Raymondi 1956 aastal USA sse, et juuksur korrastaks ta soengut. See põhjustas ka suurt meediakära, sest Dors maksis selle eest  2500£ – sellel ajal sai sellise raha eest maja osta.

1957 tõi Bessone turule Shangri-La stiili, mis baseerub neljal põhimõttel: värv, joon, värskus ja pehmus” ning on inspireeritud Šveitsi mäetippudest, mida ta sai aega imetleda pärast suusatamisel juhtunud õnnetust.

1970. alguses tegi Bessone episoodilise osa seebiseriaalis „Crossroads“.

Raymond Bessone leidis, et alates 20+ peaksid kõik naised vältima pikki juukseid ning samuti ei soosinud ta keskele tõmmatud juukselahku.

Teda peetakse ka Bouffant`i ehk kõrge tupeeritud soengu, mis vallutas maailma 1960., leiutajaks.

Ja veel, roosad, oranzid ja lillad värvitoonid ei ole sugugi tänase päeva leiutised, ka need on juuksemaailmasse toonud Raymond Bessone.