1920ndatel sai naistel mõõt täis lokkavatest lokkidest ning moodi tuli lühike juus. Arvatakse, et sellise juuksemoe algatasid medõed, kes olid hügieenikaalutlustel oma juuksed lühikeseks lõiganud. Kui nad sõjarindelt koju saabusid, võtsid selle stiili kõigepealt üle tööl käivad naised ja seejärel kõik teised, kes soovisid trenditeadlikud olla. Soengut, mida meie kutsume nimega Bob või siis paažlõikus, nimetati algselt poisipeaks. Tulenes see sarnasusest poiste soengutega, ning milline nimi võikski paremini sobida frisuurile, mis muutis kandja poisilikuks.

Muidugi vaadati sellele trendile viltu – preestrid pidasid jutlusi poisipea vastu, koolid andsid palgaboonuseid neile õpetajatele, kes ei olnud oma juukseid veel lühikeseks lõiganud ja loomulikult keelati tüdrukutel koolides lühikeste juuste kandmine. Trükiti isegi voldikuid, mis väitsid, et kui tüdrukud oma juuksed lühikeseks lõikavad, võib see põhjustada vuntside kasvamist, rääkimata muudest ebameeldivatest tagajärgedest.

Huvitaval kombel on seda lõikusstiili pidevalt seostatud staaridega. Üheks esimeseks staariks, kelle järgi soeng sai nimeks „Castel Bob“, oli ameerika tantsija ja trendisuunaja Irene Castle. Muuseas, väga visalt läksid trendiga kaasa juuksurid, kes tahtsid endiselt teha lokke ja suuri soenguseadeid. See andis aga tööd habemeajajatele ehk siis meestejuuksuritele, kelle klientuur sai mitmekesistatud just õrnema soo poolt.

Nüüd oli naistel soeng, millega rõhutada oma sõltumatust, ja loomulikult muutus tänu sellele ka kübara- ning kleidimood. Kahjuks pidas see kõik vastu ainult ühe kümnendi ning naised hakkasid taas juukseid kasvatama.

1960ndatel toimus aga tänu Vidal Sassoonile tõeline revolutsioon – ta lõi Bob juukselõikuse põhimõtteliselt uuesti. Tema „kaasvõitlejaks“ oli moekunstnik Mary Quant, kes oli ka üheks soengumoe esikandjaks. Üsna tavaline oli, et enne Mary moešõud lõikas Vidal modellide juuksed lihtsalt maha. Muidugi oli nurisejaid, ja näiteks Vürst Bedford läks otse Vidali juurde, küsimusega, miks viimane otsustas, et tema naine peab välja nägema nagu lesbi. Ajalugu näitas aga, et kui trend tahab levida, siis ei saa seda enam takistada.

Sellest ajast alates pole see juukselõikus enam moest läinud. Põnev on see, et pea igal ajastul on teda täiustatud ajastule vastavalt, ning pea alati on seda lõikust seostatud staaridega. Victoria Beckham, Madonna, Sienna Miller, Cyndi Lauper,  Uma Thurman, Anna Wintour on ainult üksikud näited neist kuulsustest, kelle imetlejad on juuksuris just seda juukselõikust tellinud.

Katrin Aavik – 2012. aasta parim Bob juukselõikuse spetsialist Eestis

Messi „Ilu sõnum 2012“ raames toimunud juuksurite võistlustel saavutas kategoorias „Juukselõikus Bob stiilis“ esikoha Kuressaare Katrini Salongi juuksur Katrin Aavik.

Foto: erakogu

Kas Bob juukselõikused on sinu jaoks tavaline rutiin või huvitav väljakutse?

Juuksuritöös ei ole kunagi rutiini. Iga lõikuse tulemused jäävad erinevatele inimestele erinevalt. Kuna Bobi saab lõigata erinevates pikkustes, ka asümmeetriliselt, tukaga ja ilma, siis pigem on ta huvitav väljakutse.

Kuidas võistlustööd ette valmistasid ja mis tõi võidu just sulle?

Olin oma modellile juba eelnevalt lõiganud erinevaid Bobi variante ja teadsin, kuidas tema juuksed hoiavad ning mis talle kõige paremini sobib. Oma osa oli ka võistluskriteeriumitel, ja seda just juuksepikkuse osas.

Värvideks valisin modellile sobivad trendikad sügistoonid, mis sulandusid üksteisesse, kuid samas rõhutasid soengut. Kasutasin intensiivseid ja looduslikke moetoone, mis on loodud Color Zoom 2012 creative teami poolt ja väljendavad tänapäevast moodi – nüansirikast värvidemängu. Arvan, et võidu tagas see, et minu lõikus väljendas kõige rohkem klassikalise Bobi iseloomu ja see sobis minu modellile väga.

Kas on olemas inimest, kellele see lõikus ei sobi?

Seda lõikust saab tõesti sobitada erinevate näotüüpidega, aga minu meelest on olulisem, et inimene selle välja kannaks ja et see sobiks ka tema ülejäänud stiiliga. Bobi saab kanda nii ranges stiilis siledana kui ka pehmemalt lokitatuna.
See lõikus on olnud naiselik läbi aegade ning muudab jätkuvalt iga naise naiselikumaks. Naiselikkust ja ilu ei saa kunagi olla liiga palju.

Kuidas sattusid juuksurimaailma?

Juuksurioskused on pärit emalt, kes on seda ametit pidanud 40 aastat. Ise olen töötanud juuksurina 10 aastat. Minu salong Katrini Salong asub Kuressaare kesklinnas.

Mulle meeldib selle töö juures, et iga klient on kordumatu ja seda nii erinevate soovide kui ka iseloomude poolest. Huvitavaks muudab selle töö ka võimalus suhelda erinevate inimestega, ning kui klient jääb lõpuks minu tööga rahule, siis olen suutnud muuta tema päeva paremaks. See ongi suurim rõõm.

Arvatavasti teen seda tööd nii kaua, kuni mul kliente jätkub. Arendan ennast erinevatel koolitustel ja ühistel tööalastel reisidel käies ning teiste kolleegidega suheldes. Ilutegijad on kõik loomingulised kunsti-inimesed ning samas ka lihtsalt toredad ja huvitavad indiviidid. Kuna Kuressaare juuksuritest ei ole siiani keegi võistlustel esimest kohta saanud, siis on see nüüd minu poolt tehtud – karikas on käes. Eelmisel aastal võistlesin samuti „Ilu sõnum 2011” raames pruudisoengu ja ülespandud piduliku soengu kategoorias ning sain kaks V kohta. Varem olen saavutanud ilumessi võistlustel III koha ülespandud soengu kategoorias ja Riia ilumessil, kus nukupeale tuli teha klassikaline päevasoeng ja õhtusoeng, sain IV koha ning kommertsliku naiste lõikusega VI koha.

Mulle meeldib ennast aeg-ajalt proovile panna ja ma hindan neid töökaid juuksureid, kes saavutavad võistlustel häid kohti.