Selgub, et mõõdukas koorimine on kasulik, kuid ühegi asjaga ei tasu liialdada, nii ka happekoorimistega. Tehes liiga sageli keskmise tugevusega happekoorimisi, ehk siis krooniliselt kahjustades epidermist, mõjutatakse rakkude jagunemist ka allpool dermises. Sealsed rakud (fibroblastid) jagunevad tavaliselt 50 korda eluea jooksul ja jõuavad seejärel puhkestaadiumisse. Muutudes n-ö laisaks, ei ole nad võimelised enam paljunema. Kui selliseid puhkavaid rakke on palju, muutub nahk hapraks, laiguliseks ja kortsud tekivad kergemini.

AHA-hapetega keemiliste koorimiste tüsistuste risk on enamasti väga ebatavaline, eriti kui järgida spetsialisti nõu koorimisjärgse režiimi ja nahahoolduse osas. Kui siiski peaks tüsistusi tekkima, on need enamasti ajutise iseloomuga, ise mööduvad või hästi ravitavad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ei maksa luua illusiooni sellest, et imed sünnivad üleöö, kuid motiveeritud ja pühendunud järjekindlusega jõutakse kindlasti parimate võimalike tulemusteni. See eeldab aga kliendi ja spetsialisti vahelist koostööd, aega ning nõuannete järgimist.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised