Kõige lihtsam on siinkohal tuua visuaalseid näiteid, mis peaks igaühe peas automaatselt käsipidurit tõmbama panema. Kui sinu kulmud on selliselt piiritletud, et viie meetri pealt neid enam näha ei ole võimalik, siis oled ilmselt kitkumisega liiale läinud; samas kui su kulmud on nähtavad, naljaga pooleks öelduna, kilomeetri kauguselt, siis oleks aeg ehk pädeva kosmeetiku juurde uus kohtumine kinni panna. Kui kulmud meenutavad populaarse riietefirma Nike logo, siis ilmselt tasub ka mõelda, kus miskit valesti läks ja oodata kuni osa karvadest tagasi kasvab ning uuesti proovida. Kõiksugused kujud ja kulmukõrgused, mis ei järgi su loomulikku kulmujoont, peaks juba ideetasandil prügikasti visatama. Lisaks on tänapäeval moeks saanud kulmukarvade eemaldamine. Selle asemel jäädvustatakse ihaldatud kujuga kulmud püsivalt värviga ehk tätoveeritakse püsimeigimeetodil. Tulemus mõjub pehmelt öeldes õõvastavalt. Kui arvestada, et kulmud on kaotanud oma igasuguse algupärase funktsionaalsuse, milleks on takistada higi, vee ja sodi langemist silmakoopasse, pole need lisaks enam ka väga atraktiivsed. Kindlasti on see asi, mis vajaks veidi rohkem kaalumist – ning kui taoline protseduur ette võtta, mõelda, kus jookseb hea maitse piir. Usun, et püsimeigiga on võimalik korrigeerida kulmude juures esinevaid puudujääke märksa loomulikumal viisil, säilitades ka looduse poolt inimese näole antud karvad.

Naiste käekottides ja meigiriiulitel leidub kindlasti veelgi põnevaid tooteid, mis seni mainimata on jäänud – nagu jumestuskreem ja puuder (ehk krohv, kui seda saab sama palju kui kipsplaatidel), lisaks põsepunad, päikesepuudrid ja muu vahva. Kõigi nende puhul kehtib üks reegel – less is more. Mida märkamatum on meik ehk mida naturaalsemad näivad nahk ning muud näoosad, seda kenam – ja nii igas olukorras.