Ettevaatlik lihvimine eemaldab halvimal juhul vaid küüneplaadi kolmest kihist pealmise ning ei kahjusta küünt sügavuti, atsetoon mõjutab küüneplaati aga kogu selle ulatuses ning mõjub seetõttu naturaalset küünt kahjustavana. Seetõttu on vale rääkida püsilakist kui küüsi tervendavast ja toitvast tootest.

Isegi juhul, kui tootepakend lubab tänu lisatud keratiinile küüsi toote kasutamise ajal tugevdada, ei ole see võimalik, sest sel viisil keratiini läbitungimiseks on küünte poorid liiga väikesed.

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele tuleks nõrkade ja kahjustunud küüneplaadiga klientidel jääda siiski tavamaniküüri juurde ning tegeleda küünte ravimisega. Ravi saab toimuda aga ainult küünejuure kaudu, mis on otseselt ühenduses hapnikku ja toitaineid transportivate veresoontega.

Kas püsi- ehk geellakkides ei ole siis tõesti mitte midagi head? Loomulikult on. Võrreldes tavalise küünelakiga, on peamiseks eeliseks laki kuivamiskiirus. Tänu LED- või UV-valgusele kivistuvad püsilakid paari minuti jooksul, pärast mida ei pea klient kartma täkkeid või muljumisjälgi lakis.

Teine positiivne omadus on geellaki pikem püsivusaeg, mis võib sõltuvalt kliendi küüntest ning valitud toodetest ulatuda kuni 4 nädalani, sealjuures varbaküüntel on laki püsivus üldiselt parem kui sõrmeküüntel.