Suur erinevus pikalt kasutusel olnud geelküüntest seisnebki geeli konsistentsis, mis geellaki vedela olemuse tõttu ei võimalda kuigi palju küüne kuju modelleerida ning pikkust lisada.

Laiemas plaanis on nii ehitusgeeli kui püsilaki puhul tegemist akrülaatide klassi kuuluvate geelidega,  millel ei ole tavalise küünelakiga suurt ühisosa.

Tõsi, geellakki on peaaegu sama lihtne peale kanda kui tavalist küünelakki, mis võibki olla põhjuseks, miks neid geele pigem lakkidega võrreldakse. Sisuliselt on olemas enam küünelakile sarnanevaid tooteid, mis paistavad silma oma pehmusega ning on kergemini lahti leotatavad, ja geelilaadseid tooteid, mis on jäigemad ja pragunevad kergemini.

Paljude turul saadaolevate geellakkide paigaldamisele eelneb naturaalse küüne kerge karestamine ja küüneplaati kuivatava sidusmaterjali (primer) pealekandmine.

Erinevalt kunstküünte hooldusest, kus lihvitakse vaid küüneplaadi väljakasvanud osa, tuleb geellakk iga hoolduse käigus täielikult eemaldada ning seejärel taaskord küüneplaat karestada ning vajadusel kasutada siduvat toodet.