Kuidas hapnik meie nahas toimib?

Nahk kui meie organismi suurim organ vajab ööpäevas ligikaudu 2% kogu saadavast hapnikust. Etteruttavalt võib öelda, et õhust saadav hapnik imendub vaid naha pealiskihtidesse (kuni 0,4 mm sügavusele), naha alumised kihid saavad hapnikku vereringest. Naharakkudesse jõudnud hapnikumolekulid muudetakse seejärel keemiliste protsesside käigus rakule vajalikuks energiaks.

Hapnikku vajab eelkõige epidermises ehk naha pindmises kihis kõige sügavamal paiknev basaalkiht, mille jagunemisvõimest sõltub epidermise uuenemine. Naha kõige pindmise kihi uuenemisest tuleneb omakorda nahapinna siledus ja jume. Kuigi basaalkihti jõuab hapniku vähesel määral ka basaalkihi peal olevate surnud ja sarvestunud rakkude vahelt, saadakse suurem ja olulisem osa hapnikust hoopis pärisnaha kihist ehk dermast. Viimast varustavad hapnikuga peenikeseks hargnenud veresoonekesed, mis aeglases tempos hapnikku ja muid elutegevuseks vajalikke aineid ümbritsevatesse kudedesse viivad, ning ühtlasi ka jääkaineid ära transpordivad. Derma veresoonekestest välja imendunud hapnikumolekule vajavad ka fibroblastrakud, mis toodavad naha pingsuse ja elastsuse seisukohalt olulisi kollageen- ja elastiinkiude.