Allikas: www.discovermagazine.com

1. Juuksed ja karusnahk on põhimõtteliselt üks ja sama. Nad mõlemad koosnevad proteiinist, mida nimetatakse Keratiiniks.
2. Mingil eluhetkel on kõigil imetajatel juuksed. Näiteks udusulgjad karvad vastsündinud vaalal, okasseal pikad rootsud või inimlapsel pikad lokid.
3. Jahti pidavatel ritsikatel ja ämblikutel toimivad jalakarvad kuulmismeeltena. Karvad tunnetavad õhu liikumist ja suudavad „kuulda“ madala- ning keskmise sagedusega helisid.
4. Inimese juuksed suudavad tunda maitset. Hingetoru, kopsud ja nina sisepind on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. Iowa Ülikooli teadlane avastas, et kopsus olevad värelevad karvakesed reageerivad mõrule maitsele nagu näiteks nikotiin. Tundes mõrut maitset hakkavad need karvakesed aktiivselt liikuma, et eemaldada soovimatu.
5. Epiteelil asuvad pisikesed karvad liiguvad pidevalt, et puhastada nina sisemust liigsest limast, tolmust ja bakteritest. Itaalia Bari ülikooli teadlane Biagio Solarino kahtlustas, et epiteelikarvad suudavad liikuda ka mõnda aega pärast inimese surma. Ta võttis proovid saja laiba ninaõõnest ja uuris karvakesi lähemalt. “Liikuvus säilis kuni 20 tundi pärast surma, “ütles Solarino, kes pidas oma uuringu kohta ettekande kohtumeditsiini konverentsil Frankfurdis. Karvakeste liikumine aeglustus järk-järgult ning välised keskkonnatingimused seda ei mõjutanud. Nii on võimalik surmaaeg väga täpselt kindlaks teha.