Kõigepealt ei osanud Birgit probleemi väga tõsiselt võtta, arvas, et tegemist on vitamiinipuuduse või muu sarnase murega, kevad oli ju käes. Minna arsti või trihholoogi juurde ei tulnud tal tol hetkel isegi pähe. Kas pideva stressamise või mõne muu põhjuse tõttu läksid hapuks ka suhted ning Birgiti noormees jättis ta maha. “Mul tekkisid kompleksid, stressi tase kasvas ja juuksekarvad hakkasid veelgi suurema kiirusega peast välja langema. Suveks muutusid need umbes kolmandiku võrra hõredamaks ja peanahk paistis juuste alt reetlikult läbi. Otsustasin nüüd pöörduda arsti poole, kes ütles, et kahjuks mu juuksed ei kasva enam kunagi tagasi. Lõikasin need kõigepealt lühemaks ja veel hiljem ajasin täiesti maha. Hüsteeritsesin, nutsin ja karjusin nädal aega järjest. Just nii, vähem kui poole aastaga, jäin ma kõigest ilma: tööst, kallimast ja juustest.”

Sõbranna mehe soovitusel pöördus Birgit teise arsti poole, kes kirjutas talle välja Diprospani hormoonisüste, mis ei paku küll probleemile lahendust, vaid leevendavad haiguse sümptomeid. Seega kohe, kui lõpetad preparaadi süstimist, hakkavad juuksed taas välja langema. “Lisaks lihasesisestele süstidele, määrati mulle veel mesoteraapia kuure vitamiinidega. Esimene protseduur kestis 40 minutit ja valu oli põrgulik. Seansi lõpus muutub peanahk punaseks ja hakkab metsikult sügelema, kuid sa ei tohi seda isegi puudutada. Milline piin! Ja see pole veel kõik – sulle tehakse veel mitu sügavamat süsti, kus tundub, et süstlanõel puudutab kohe koljut. Õnneks kolme-nelja kuu pärast hakkasid juuksed uuesti kasvama ning tegin endale stiilse poisipea. Sel ajal uskusin ma naiivselt, et sain probleemist jagu,” ütleb Birgit läbi kurva naeratuse.