Allikas: kliinikum.ee
Foto: Shutterstock

„Söö vähemalt viis peotäit köögi- ja puuvilju päevas!” kõlab ka mõni aeg tagasi aktiivselt linnaruumi ja meediakanalid vallutanud Tervise Arengu Instituudi kampaania juhtlause. Seda, et köögi- ja juurviljad on meie tervise jaoks kasulikud, peaks nüüdseks teadma igaüks. Siinne artikkel aga otsib vastust küsimusele: mis on see salapärane miski, mis muudab värvilised köögi- ja puuviljad meie tervise, aga ka naha jaoks nii eriliseks?

Värvilised puu- ja köögiviljad sisaldavad lisaks vitamiinidele ja mineraalainetele erilisi bioaktiivseid komponente – fütotoitaineid (ingl Phytochemicals), mida seostatakse taime enda kaitseomadustega, aga ka tema värvuse, lõhna ja maitsega. Bioaktiivseteks aineteks nimetatakse neid aineid, millel on organismi ainevahetuslikele protsessidele teatud regulatiivne mõju. Sisemisteks bioaktiivseteks aineteks on organismis endas sünteesitud ained, nagu ensüümid ja hormoonid, välimisteks kehavälised ained, nagu näiteks vitamiinid, aga ka fütotoitained. Taime jaoks on fütotoitained väga vajalikud, kuna kaitsevad taime UV-kiirguse kahjuliku toime eest.