Step 3 ehk „Okei peace, I’m out, ma nüüd suren, not a joke, bye

 

Sõnad valmis, hakkab salvestamisprotsess ehk kuidas mitte leida aega, et stutti minna. Siinkohal aplaus kõigile muusikutele, kellel on oma stuudio kodus magamistoas. Mul ei ole, ainult tolmurullid ja riidekapp on. Seega, tuleb mul helistada korduvalt (nagu näägutav eit) oma produtsentidele ja manguda et „pliis lähme laulma!“ Kuskil paari päeva kuni paari kuu möödudes (mille jooksul oled sa korduvalt oma loo ümber mõelnud, sõnad ümber kirjutanud, siis tagasi algse variandi juurde läinud, mõelnud, et miks ma üldse midagi teen, läinud endast välja ja rahunenud) järsku saabubki päev, kus kõigil osapooltel ei ole ühtegi tööpäeva, kassi sünnipäeva, ei ole keegi reisil või linnast ära, ei ole kellelgi sügavat mental breakdowni (peale minu aga see on tavaline) ja kõigil on aega salvestama minna. Halleluuja.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised