Viimastel aastatel olen otsustanud enda aasta heateo ära teha sõbrapäeva paiku. Juba mitu aastat järjest on strateegiliselt just sel ajal kinodes linastunud paljude naiste lemmikpehmepornofantaasiafilm hallidest varjunditest ja olen sel enda jaoks ränga saja kahekümne minuti jooksul soojendanud tavaliselt heldinud silmade ja elevusest peaaegu hullunud tütarlapse kätt. Jap, maitsed on erinevad. Ja kuigi ma mõistan ideaalselt, miks säärane süžee õrnema soo hingekeeltel rock’n’roll’i mängib, siis mul on seda filmis aset leidvat kurbmängu siiani olnud üsna ebahuvitav jälgida. Kui välja jätta fakt, et isiklikult eelistaksin nii märgilisse filmi veidi karismaatilisemat meespeaosatäitjat ja äkki ka naist, kes ei oleks lähikaadrites, kuidas seda nüüd poliitiliselt korrektselt öelda, ülekantud tähenduses president Bushi lähisugulane, siis sellest rohkem pani mind imestama filmi küündimatu dramaturgia. Kui välja jätta kaunid loodusvaated, ilusad autod, helikopterid ja palju rohelisi dollarimärke, mis igast mehe tehtud žestist välja kumasid, siis sisuliselt ja objektiivsest vaatenurgast tundus filmi meespeategelane täielik emotsionaalne neandertaal ja „armastuslugu“ maru üheülbaline. Iga väiksemgi omavaheline arvamuste lahknevus päädis sellega, et megapinges Christian käsutas naise kas punasesse tuppa või asus sealsamas liftis Anastasia ajusid siledaks keppima. Miks ma nii väljendun? Sest olen filmis tegutsevale miljardärile ülitänulik sellise mehetüübi presenteerimise eest, kes ei ole suuteline peaaegu ühtegi eriarvamust naisega selgeks rääkima ja arutama nagu intelligentne küps inimene. Võtke nüüd sealt filmist mõttes kogu materiaalne läikiv pool ära ja jätke alles ainult inimsuhted ning ennäe üllatust, filmi nimi võiks olla hoopis emotsionaalse küündimatuse viiskümmend halli varjundit. Sest kuigi paljude naiste jaoks võib selline paugutaja lühiajaliselt olla ülivahva kogemus, siis pikas perspektiivis muutuks suhe sellise ärahellitatud egotrollist poisikesega tõenäoliselt üsna ühetasandiliseks. Rääkida nagu ei saa millestki, mis tegelikult oluline, tundeid peab alla suruma ja bängimine on ainus viis, kuidas mees oma dominantsust naise üle proovib kehtestada. Huvitav, kui paljud naised sellise käitumisega pikka aega lepiksid. Pakun, et kui mees poleks miljardär, siis lõpetaks naine sellise suhte enne, kui jõuate Christian Grey öelda. Samas näiteks nümfomaanile või samasuguse emotsionaalse kapatsiteediga naisele võiks selline mees olla tõeline lotovõit. Nagu ikka, oleneb, millise künka otsast vaadata. Mida ma tahan sellega öelda? Seda, et mida rohkem vaadata kõrvalt igasuguseid suhteid, nende toimimismehhanisme, seda enam mõtestate enda jaoks naisena lahti selle, kuidas täpselt erinevaid mehetüüpe, tüüpilisi suhtekarisid ja destruktiivseid käitumismustreid ära tunda. Mõista seda, kuivõrd kompleksne, huvitav ja emotsionaalne olevus on inimene ning seda teades ja teadvustades teha enda elus sellevõrra targemaid ja teadlikumaid valikuid mehe osas, kelle enda kõrvale valite.

Erinevad partnerid võivad sinus välja tuua väga erinevaid külgi ja tihti võivad need olla täiesti vastandlikud. Mõne mehe kõrval tunned end kerge ja naiselikuna, nii et su jalad ei puuduta praktiliselt maad, sest ta aktsepteerib sind sellisena, nagu oled, armastab ja väärtustab sind ning toob sinus naisena välja parima. Samas kui mõni teine madalamas vibratsioonis ja instinktidel võnkuv mees võib sus välja tuua täieliku fuuria ja mitte nii helgeid omadusi, mille olemasolust enda sees sa ehk varem isegi teadlik ei olnud. Kehtib sama reegel, mis igal pool elus. Armastus tahab anda, ego võtta. Ühe mehega toimub loomulik ilus blokeeringuteta energiavahetus ning üksteist hästi tunnetades on kulgemine sellise mehe kõrval nagu aeglane romantiline tants, samas kui teise kõrval tunned end nagu joobes reiviv teismeline kommipeol, millest taastumine järgmisel päeval on tõeline kannatuste rada. Loo moraal – enda isiklik härra Grey võta endale kogemuse mõttes üheks õhtuks või kolmeks nädalaks, aga pikas perspektiivis tasub ehk rohkem panustada mõnele mehetüübile, kes suudab sind ka väljaspool voodit ja sinu kõigis olemisviisides käsitleda nii, nagu tal oleks selles kaheksa tärniga must vöö.

Peatükk on pärit Margus Vaheri raamatust “Tee mehe südamesse”, mis on kättesaadav raamatupoodides üle Eesti.

Autogrammiga raamatu saab endale tellida SIIT