Nüüd siis on see koht, kus tuleks teha kokkuvõtted ja kirja panna, mida kogu see aeg mu elus proovib mulle õpetada.

Õpptund nr 1 – Be careful what you wish for cause you just might get it (võib lugeda Pussycat Dollsi häälega). Ehk siis lühidalt – universum täidab su soovid, aga sina pead väga hoolikalt need sõnastama.

Õppetund nr 2 – Kannatlikkuse õppetunnid maailma kõige kärsitumale inimesele. Ma olen alati olnud seda tüüpi inimene, kes ütleb, et teeme kohe, ma tahan kohe, ma ei viitsi oodata jne. Kolme-nelja kuu jooksul peale luumurru incident’i kuulsin ma erinevatelt isikutelt korduvalt järgnevaid lauseid „kõik saab korda, läheb lihtsalt aega“, „see võtab aega“, „on vaja vaid aega ja kannatlikkust“, „võta rahulikult, sa ei saagi muud teha kui lihtsalt olla ja paraneda“. Ma ei ole lihtsalt olija. Ja tol hetkel sain aru, et pean võtma kätte ja õppima seda niisama olemist. Ma ju ei saa oma luud parandada ise. Pean selle kontrolli justkui enda kätest ära andma ja usaldama mingeid kahtlaseid nähtuseid nagu „aeg“ ja „rahulikult olemine“.