RÄPPAR TIIU BLOGI: Kogu tõde murtud jalgadest ehk kuidas ma ratastoolist fööniksina tõusin

Nimelt ma murdsin mõningad oma kehaosad tükkideks. Ja mõningate all pean ma silmas, vaid ikka mõlemad sääreluud, hüppeliigesest suured killud välja ning selgroo ja vaagnaluu kolmest kohast. Kuidas mul selline grandioosne ja ulatuslik vigastus õnnestus endale tekitada, sa küsid?

5097003t75ha278

Las ma räägin sulle, kallis sõber. Nimelt, sõitsin mina hobusega. Hobune arvas, et ülilahe oleks ehmuda mingi hästi hirmsa asja peale, nagu näiteks õhus lendlev tuvi või muud sellised deemonlikud nähtused. Ja veel ägedam oleks ehmuda üksi, ilma ratsaniku (loe: minuta). No siis ikka saab kogu ehmumisau endale. Tegemist on siiski ratsutamisvõistlusega, kus on kohal ka arvukas publik. Ei, mu hobune ei soovinud sheerida minuga seda spotlight’i ning andis mulle teada, et ma võiksin oma tagumendi ta seljast eemaldada. See teada andmine seisnes siis selles, et ta pidurdas järsult, keeras ennast ning inertsi jõul tegin mina arvestatava õhulennu a la Superman.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised