Enne sealt lahkumist käisime ühes ilusas rahvuspargis ja tahtsime seda hetke ka jäädvustada. Pöördusime lähedal oleva pereisa poole, kes oma naise ja kolme lapsega mäe tipus samuti vaadet imetles. Nagu austraallastel ikka kombeks, kõlas vastuseks “Sure, no worries”.  Seejärel hakkasime lobisema. Selgitasime, et oleme pärit Eestist ning tulime Austraaliasse maailma avastama ja argielu rutiinile vaheldust otsima. Meie üllatuseks ütlesid nad, et nemadki on meie kallist kodumaad väisanud. Nii palju kui me austraallastega Eesti jututeemaks võtnud oleme, siis enamik küsivad, kes või mis imeloom see on ning mõned nutikamad aimavad, et asume Euroopas. Eestit külastanud austraallasi polnud me veel siiani kohanud.

Vanapaar rääkis, et et olid nooruspõlves oma 20ndate alguses samuti seljakotirändurid. Kaheksi on nad läbi käinud terve Euroopa, Aasia ja Ameerika ning elanud ja töötanud Kreekas ja Kanadas. Kiitsid väga meie ajaloolist Tallinna vanalinna. Kuna nad ise oma rännakutel ööbisid tihti lahkete välismaalaste katuse all, pakkusid nad meilegi, et võime nende kodus mõnda aega peatuda. Sellist pakkumist ei tule iga päev: tasuta majutus + võimalus elada ühe ehtsa Austraalia pere juures.