Auto ostu-müügileping kirjutati käsitsi vihikulehele (!?!). Rohkem dokumente me ei saanudki. Kohaliku müüja, 20ndates kergelt närveeriva olekuga noormehe  arvates asjad nii käisidki ja polnud vaja ametlikku blanketti, millega auto meie nimele ümber registreerida. Meile tundus see mõistagi kahtlane, sest oleme harjunud bürokraatliku Eesti paberimajandusega.  Sellest hoolimata tegime tehingu ära ning saime uue neljarattalise enda valdusesse.

Kuna kahtlus jäi hinge idanema, siis otsustasime ennast pisut harida. Kasvõi sellekski, et südamerahu saada. Abivalmite kohalikega suheldes ja internetis surfates selgus, et Queenslandis (QLD), kus meie paikneme, toimub auto ümberregistreerimine ametlikus mootorsõidukite registreerimise asutuses (MVR-is). Seal nõutakse auto tehnilist ülevaatust (RWC-d), mis tõestaks automobiili ohutust (tuleb teha vahetult enne auto müüki panemist, hind oli näiteks meie autole 75 AUD-d ehk ligikaudu 50 eurot) ning selle teostamine on auto müüja õlul. Meie ülesandeks jäi tasuda auto ümberregistreerimise maks, mis olenes auto hinnast. Mida kallim auto, seda suurem maks. Meie maksime 107 AUD-d ehk ligikaudu 72 eurot.

Muideks Victoria (VIC)  ja Western Australia (WA) osariikides vahetatakse autoomanikke internetis ja tehniline ülevaatus (RWC) pole kohustulik, seega on auto ostmine eriti lihtne. Mõned räägivad, et WA-s saab  auto endale kõige paberivabamalt ja hõlpsamalt soetada.