Kollektsioonist leiab taas Periti signatuuriks saanud hundipiltidega kleite, lisaks ka kauneid lindudega kangaid ja muid loodusmotiive. Kollektsioon on seekord tõeliselt müstiline ja jäine. Lisaks lumiste piltidega kangastele on kasutatud kaunilt läikivaid materjale, sillerdavaid litreid ja lumehelbeid. Sel korral on kollektsioonis lisaks kleitidele ka palju muid talviseks garderoobiks vajalikke riideid – mantleid, kasukaid, jakke, pükse ja seelikuid. Aksessuaaridena on kasutatud vöösid ja karvaseid mütse, kindaid ning muhve. Palju on talveks sobivaid mõnusaid villaseid ja puuvillaseid kangaid. Toonid on metsateemale kohaselt sügavad sinised, rohelised, mustad, valged ja hõbedased.

Disainerina hindan kõrgelt looduse väge, see on minu jaoks üks olulisemaid inspiratsiooniallikaid. On ju eestlased põline metsarahvas ja loodust alati pühaks pidanud. Niisamuti on minu loomingusse sisse põimunud hunt, olnud läbi ajaloo eestlastele üheks olulisemaks loomaks. Tema nimegi ei tohtinud vanasti suhu vòtta, kutsuti susiks, metsakutsuks, hallivatimeheks, vòsavillemiks jne. Libahunte kardeti, sest hunte oli palju ja hundid on vàga targad ning kavalad loomad. Kavaldasid inimesed ùle ja nii usutigi, et need on inimesed hundinahas. Ja tihti just neid kõige erilisemaid ja targemaid naisi on peetud libahuntideks. Vahest on selles ka pisut tõde. Igas naises on peidus suur annus kavalust ja sügavam, ürgsem pool. See sisemine ürgnaine, kes annab naisele vankumatu tahte, jõu ja tasakaalu elus edasi minna ja rahu leida. Tänapäeval on üha enam oluline mitte kaotada sidet loodusega ja leida üles sisemine mina, kes nii lihtsalt võib kaduma minna meid ümbritsevas igapäevases virvarris. Kui loodust piisavalt hoolega kuulata, võib kuulda, kuidas tuuled sosistavad meile metsa saladusi ja kui veel eriti hoolega kuulata, siis ehk ka meie enda saladusi.